Kohtuotsus Hiiumaa asjas pani maa-ameti paika

Hiiumaa maaomanik Koit Sedrik, kelle maaprobleemist kirjutas Maaleht kolm aastat tagasi, sai tänavu mais Tallinna Ringkonnakohtust võidu maa-ameti üle.

Sedrik soovitab nüüd kõigil rannaäärsetel kinnistuomanikel, kelle maadele on kaardil ootamatult tekkinud riigimaatükid, mitte olla nende tükkidega nõus. Sedrik sai kohtuskäigust teadmise, et enamikul puhkudel ei ole maa-ametil õigust rannajoonele eraldi kinnistuid moodustada ega neid ka müüa.

“Kohtu otsusest lähtuvalt ulatuvad rannaäärsed kinnisasjad tegeliku rannajooneni, nagu muide on ju ka Topu kalurite MTÜ-l. Sama kehtib varem tagastatud õigusvastaselt võõrandatud maade kohta. Kui riik on moodustanud rannaribad müügiks, siis see on taasriigistatud maa ja ebaseaduslik,” kõneles Sedrik.

Koit Sedriku enda kohtuasi oli seotud tema rannaäärse maaga Kõrgessaare vallas. Detailplaneeringuga jagas ta seal ühe oma maatüki pooleks. Maa-ameti kaebas ta kohtusse sellepärast, et maa-ameti Hiiu katastribüroo keeldus jagamise järel moodustatud uusi katastriüksusi katastrisse kandmast. Põhjendus oli, et detailplaneeringusse on haaratud ka maa, mis kuulub riigile.

Jutt käib sellest, et Koit Sedrikugi maale olid katastri aluskaar­di muudatuste tõttu joonistatud juurde riigile kuuluvad maatükid, mida maa-amet nimetas kohtus riigi omandis olevaks reformimata maaks.

Kui rannaäärse kinnistu üheks piiriks on rannajoon, ei ole ringkonnakohtu hinnangul maa-ametil õigust lähtuda katastri alus­kaardil olevast rannajoonest, vaid lähtuda tuleks tegelikust rannajoonest, mis muutub vastavalt mere rannajoone muutumisele.

Ringkonnakohus toetus seda väites nii maakatastriseadusele kui asjaõigusseadusele.

Kohtu selgitustes on ka mõttekäik (vahendatud vabas sõnastuses), et kui katastri aluskaardi täpsustamisel rannajoon nihkub, aga kinnistu piiriks olevat rannajoont ei nihutata, võib Eestis maareform jätkuda lõputult, kuna mere rannajoon muutub looduslikes protsessides pidevalt ja kaldakinnistute ning rannajoone vahele tekiks kaardil pidevalt “uut reformimata riigimaad”.

Sedriku protsessil viitab ringkonnakohus ka riigikohtu lahendile 9. aprillist 2008. See oli Ain Einbergi, kelle vaidluse all olnud maa asub samuti Hiiumaal, võiduga lõppenud kohtuasi, mis seotud suuremaks muutunud rannakarjamaaga. Riigi maatükkide tekkimist Einbergi loos otseselt ei ole, aga selle kohtuasja seletavas osas on asjaõigusseadusele tuginedes selgitatud muutuva rannajoonega piirnevate maaomandite küsimust.

“Tuleb enda eest seista,” ütles Ain Einberg oma kohtutee lõpuleviimist põhjendades. Ka tema soovitas enda eest seismist teistelegi maaomanikele.