KOHUTAV TÕDE: Eesti on rasvunute osakaalult Euroopas esirinnas
Ülekaal põhjustab 5% Eesti rahvastiku haiguskoormusest, ülekaaluga seotud suremusest tingitult kaotatakse enim eluaastaid (53%) südame isheemiatõve tõttu, sellele järgneb insuldist ja hüpertensioonist põhjustatud eluaastate kaotus. On kokku löödud, et tuhanded eestimaalased peavad leppima liigsest kaalust põhjustatud haiguste tõttu langenud elukvaliteediga ja kaotavad üle 10 000 eluaasta, piltlikult öeldes süües ennast hauda.
Kuigi rahvastiku tervise arengukavas 2009–2020 on kirjas, kui palju me peaksime ülekaaluliste osakaalu vähendama, siis ühtegi 2014. aasta sihttaset ei suudetud saavutada. Tulemus oli vastupidine – liigkaaluga kimpus olevate naiste ja meeste arv on hoopis kasvanud. Täiskasvanutest oli mullu ülekaaluline iga kolmas, sealhulgas mehi 11% võrra rohkem. Meeste seas on ülemäärane kehakaal ja ülekaal olnud läbi aastate levinum kui naiste hulgas (keskmiselt 1,3 korda).
Rasvunuid oli aga lausa viiendik, kusjuures siin oli naisi rohkem – 19% meeste 18% vastu. Võrreldes Eestit ELi keskmisega on Eestis ülekaaluliste osakaal üks madalamaid, kuid rasvunute osakaal üks kõrgemaid – meist kõrgem on see vaid Ungaris ja Maltal.
Kui liigsest kaalust põhjustatud haigustega on hädas enamasti vanemaealised, siis aina rohkem on ülekaal probleem ka laste seas. Häirekella paneb helisema see, et ennast priskeks söönud kooliõpilaste osakaal kasvab täiskasvanute omast tunduvalt kiiremini.
Mida riik oma kodanike ülekaalu suhtes ette võtta kavatseb, sellest loe pikemalt homsest Maalehest.
