Kõige tihedamalt on rahvast koos Lasnamäel
Eesti pindalast on asustamata ligi 25 000 ruutkilomeetrit ehk 55 protsenti. Kümnendik territooriumist on hõreda asustusega, kus ruutkilomeetril elab vaid 1–2 inimest, teatas statistikaamet.
Kõige tihedamini on asustatud Lasnamäel asuv Linnamäe–Kärberi piirkond, kus ruutkilomeetril elab 15 800 inimest. Ka Laagna asumis ning Mustamäel Vilde–Mustamäe tee piirkonnas elab ruutkilomeetril enam kui 15 000 inimest. Eesti keskmine rahvastikutihedus on 30 elanikku ruutkilomeetri kohta, 2000. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis keskmiselt 32 elanikku ruutkilomeetri kohta. Euroopa Liidu riikides on keskmine rahvastikutihedus 117 elanikku ruutkilomeetril. Kõige tihedamini on asustatud Malta, kus ruutkilomeetril elab keskmiselt 1316 elanikku. Eestist hõredam asustus on vaid Skandinaavia riikides ja Islandil. Lätis elab keskmiselt 36 ja Leedus 52 elanikku ruutkilomeetril.
2011. aasta rahvaloenduse ruutkaart näitab ilmekalt rahvastiku paiknemist Eestis. Selgelt joonistuvad välja Eesti suuremad linnad ja nende tagamaad. Sellist rahvastiku paiknemist mõjutavad loodusolud — asustamata on suured soo- ja metsamassiivid, tihedam asustus paikneb teede ääres.
Ruutkaart on kaart, kus andmed esitatakse ühetaoliste territoriaalsete üksuste ehk ruutudena. Ruutkaardi aluseks on rahvaloendusel kogutud hoone asukohaga seotud andmed. See võimaldab esitada andmeid ruumis detailselt ning sõltumatult muutuvatest halduspiiridest. Ruutkaarte kasutatakse erinevate ruumianalüüside nt teemaplaneeringute ja arengukavade koostamiseks.
2011. aasta rahva- ja eluruumide loenduse andmetel valmis 1 km x 1 km ruutkaart kogu Eesti territooriumi kohta, 500 m x 500 m ruutkaart linnade ja nende tagamaade kohta ning 100 m x 100 m ruutkaart Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva ja Kohtla-Järve kohta.
