Kõik linnud saabuvad korraga
Selle kevade üks ühisjooni on, et linnud oleks justkui kusagil ootel olnud. Nüüd kui lumi jõudsalt kahaneb, tulevad korraga kõik – nii need, kes ammu oleksid pidanud siin olema, kui ka need, keda alles ootama on hakatud.
“Ei ole varem näinud kevadet, kus lõokesed tulevad koos Lõuna-Aafrikas talvitanud tegelastega,” märkisid 12. aprillil Kabli linnujaamas tehtud vaatlusel Pärnumaa linnumehed Indrek ja Jaak Tammekänd.
“Pole enne seda täheldanud, et Läänemaal tulid 10.–14. aprillini pea kõigile 18-le minu vaadeldud valge-toonekure pesale emas- ja isaslind ühel ja samal päeval,” ütles loodusemees Lembitu Tarang. Tavapärane olnuks isaslinnu varasem saabumine.
Tutiga hõivajad
Hästi nähtav oli kevade edenemine rändelt saabunud kiivitajate järgi.
Paikades, kus põllud veel enamjaolt lume all, koondusid saabujad maanteeäärsetele juba sulanud maaribadele. Iga päevaga lumevaba ala laienes ja selle võrra hajusid kiivitajad laiemale alale, neid tuli ka järjest juurde.
Rapla linna külje all on põld, mille keskele, lausa lumeväljale, koondus 12. aprilli õhtupoolikuks kümmekond lindu. Sellise käitumise põhjus selgus järgmisel hommikul, kui lumi põllul oli juba silmanähtavalt kahanenud ja koondujatel kiivitajatel oli sealsamas piisavalt paljast maad, kust toitu otsida.
Päev päeva järel on põldude lumevabad pinnad laienenud. Selle ajahetke tüüpiline vaatepilt Läänemaa−Raplamaa teede ääres on, et seal, kus vett rohkem, sibab hulgaliselt kiivitajaid (kui muidu ära ei tunne, jälgitagu uhket tutti peas).
Veel saalib seal tihedas parves kuldnokkasid, hakke, liigub sinikaelpartide paare. Näha on ka hallrästaid, hallvareseid ja ka mõnd üksikut toitu otsivat valge-toonekurge.
Läänemaal on põldudel naerukajakate parvesid ja kõikjal õhus lendab põldlõokesi. Kui lisada üle lendavad haneliste parved, mõni sookurgede salk ja kusagil postide või üksikute puude otsas vahti pidavad kullid-viud, peaks elav rändlinnuelu silma hakkama võhikuilegi.
Veel märtsi lõpus tuli ornitoloogidel nentida, et linnuriik on liikidest vaene ja mingitki elavat rännet ei toimu.
Linnadevahelisel lindude vaatlemise võistlusel ei kohatud üldse muidu tavapäraseid varakevadisi rändlinnuliike nagu põldlõoke, kiivitaja, sookurg ja õõnetuvi.
Selsamal (märtsi viimasel) nädalavahetusel olnud lihavõtte linnuvaatlusel nähti vaid üht valge-toonekurge; kuldnokki ja teisigi varakult saabujaid oli samuti väga vähe.
Asi hakkas muutuma aprilli esimesel nädalal, kui siia ja sinna tuli kevadekuulutajaid juurde.
7. aprillil nentis Raplamaal nii kuldnokkasid, kiivitajaid kui põldlõokesi loendanud linnumees Andrus Jair, et rändurid üritavad ennast lumiseks kiskuva ilma kiuste jõuga kohale ajada.
“Tuul keeras edelasse ja pani linnud liikuma. Aga Kuressaare pool oli lund sadanud ja kiivitajad tulid ühekaupa tagasi,” kirjutas samal päeval Sõrve linnujaama päevaraamatusse Saaremaa linnumees Mati Martinson.
Ka Kihnus märgati esimest suuremat lindude rände lainet. Sellest alates, küll ilmastikust sõltuvalt väiksema-suurema aktiivsusega, läkski tegelikult liikumine lõpuks lahti.
Lahkujad ja saabujad
Lumeolud meil ja põhjas tekitasid tänavu olukorra, kus hangelinnuparved, kes Eestist kevaditi läbi rändavad põhja poole pesitsema, alles liikusid siin, kui juba nähti isegi lõunast siia saabunud suitsupääsukest.
Kihnu vaatleja Aivo Klein kohtas esimest suitsupääsukest juba 11. aprillil, Harjumaal nähti pääsukest 14. aprillil.
Tänavune talv ja kuusekäbirohkus meelitasid Eestisse mitut liiki ning tavapäratult palju rähne. Kas nemadki pöörduvad nüüd pesitsuspaikadesse tagasi?
Ornitoloog Riho Kinks pakkus, et paljud neist üritavad ka siia jääda. Märtsi lõpu vaatlus näitas, et näiteks suur-kirjurähnide hulk on endiselt suur.
Tiivulised kevademärgid
- Sel aastal kuulsin esimest talvikest laulmas 29. märtsil.
Eedi Lelov linnulistis
- Esimene sookurg sai juba 25. märtsil ära kuuldud.
Mati Martinson Sõrve linnujaama päevaraamatus
- Esimest valge-toonekurge nähti tänavu linnade
linnuvaatluspäeval 31. märtsil Tartus.
Tarvo Valkeri ülevaade vaatlustulemustest
- Kiivitajate lahmatus üle Eesti.
Linnulistis 7. ja 8. aprilli kohta
- Tundub, et nüüd on kevad punni tagant lahti saanud.
Linnulistis 8. aprilli kohta
- Lisaks linavästrikele on hakanud saabuma ka teisi
putuktoidulisi: must-lepalind ja suitsupääsuke.
Mati Kose linnulistis 11. aprillil Aivo Kleini vaatluste põhjal
- Lõpuks on kevad ujedusest üle saanud.
Indrek ja Jaak Tammekänd linnulistis 12. aprilli kohta
