Kõik siiski pole valimispäeval heatujulised: "Mis valima...! Taarat lähen viima!"
"Mis valima! Taarat lähen viima," põrutas naine ja seletas, et raha napib ning iga sent on arvel. Valida aga ei taha, sest sel pole mingit mõtet.
"Oleks, et keegi mulle töökoha teeks, küll ma siis valiks ka," arvas ta. Praegust elu Läti piiri äärses hajakülas nimetas ta üsna trööstituks.
Rohkem proua suhelda ei soovinud ning väntas rattaga jõudsalt poe poole.
Siiski kohtas samas kandis ka teistsuguseid rattureid - üks naine oli Massiaru valimisjaoskonda tulekuks maha sõitnud üle kümne kilomeetri.
"Buss tuleb hommikul ja läheb kohe tagasi, mul aga oli vaja ka poodi minna ja bussiringi ajal oli pood veel kinni," seletas ta. Kuna vihma ei sadanud ja teed olid küll pehmed, aga sõidetavad, siis polnud see naise meelest suurem asi ettevõtmine. "Eile sõitsin asju ajades 50km maha, see tuleb siin lihtsalt, sest liikuda on vaja, aga ühistranspordiga ei saa kuhugi."