Kolige parem maale!
“Huvi linlasi maale elama kutsuda on kogukondades sedavõrd suur, et Tallinna Tehnikaülikooli peahoone aula kipub laupäeval neile vaat et isegi kitsaks jääma,” rõõmustab projekti “Maale elama” algataja ja MTÜ Partnerlus juhatuse liige Ivika Nõgel.
Läinud aastal Lõuna-Eestis käima lükatud pilootprojekt toob Võru-, Valga-, Põlva-, Viljandi-, Tartu- ja Jõgevamaalt pealinna nende kogukondade ja valdade esindajad, kes pikisilmi ootavad uusi elanikke.
“Iga kogukond on läkitanud need, kes oskavad anda infot oma küla või piirkonna võimalustest, mida tulijale pakkuda on,” selgitab Nõgel.
Kes, kus ja mis ootab?
Kogukondadel välja uuritud võimalikud elamiskohad.
Samuti on nad kogunud infot lasteaedade, koolide, seltsimajade, poodide ja muude teenuste kohta. Aga ka väljavaadetest tööd leida.
On selge, et inimeste huvid ja vajadused on erinevad. Eakamatel on tavaliselt oluline olla ligidal arsti- ja apteegiteenusele, neile võib enam meeldida elada asula lähedal.
Noored pered jällegi tahavad, et suuri teid ei oleks ligidal − et lapsed saaksid vabalt ringi joosta. Olgu siis või kusagil metsa sees. Samas peab nende koduni olema sissepääsutee ja seda talvel lahti hoitama.
Nõgel ei oska ennustada, kas huvi maale kolida on suurem noorte või vanemate seas. Seni on kontakte projekti meeskonnaga otsinud nii ühed kui teised.
“Meie jaoks on oluline, et tuleksid ka need, kel natukegi huvi või uudishimu maaelu vastu, isegi siis, kui nad praegu veel ei mõtle elukohta vahetada,” selgitab ta.
Ent messil ei jagata üksnes infot. Nii on mitmed lubanud kaasa võtta kohalikku toitu või paigale ainuomaseid tooteid. Üks seltskond plaanib läbi viia humoorika testi, et proovida, kas inimene sobib maale elama või mitte.
“Pühajärve kogukonnal on plaanis püsti panna näidis-poetagune, et kutsuda sinna inimesi filosofeerima maaelu teemal,” toob Nõgel kelmika näite.
On ka vabalava, kus külade muusikud, tantsijad, lauljad ja naljamehed saavad esinemisega kodukohta esile tõsta. Näiteks Urvaste kogukonda esindav Contra tuleb sinna koos lõõtspillimängijast poja Herbertiga.
Messil on kohal ka Lõuna-Eesti arendusorganisatsioonid, kes pakuvad infot ettevõtlus- ja toetusvõimalustest – kui mõnel on äriidee. Töötukassa aga näitab, kui lihtne on tegelikult hoida silma peal töökohtadel, mis on saadaval.
Jüri Mõisa läkitus
Neile, kes tahavad veel asja üle juurelda, pakutakse messi raames seminari “Miks just maale?”. Hardo Aasmäe räägib, miks Lõuna-Eesti on hea koht elamiseks.
Oma vaatenurga esitab kirjanik Kaur Kender, kel on kaasas ka Jüri Mõisa läkitus. Tollesama Mõisa, kes mõni aeg tagasi tuli välja kõmulise üleskutsega kõigil pealinna kolida.
Üles astuvad kolm linnast maale kolinut. Neist üks on nüüdseks linna tagasi läinud ja avab seda, mis teda linna tagasi viis.
Sangaste vallavanem Kaido Tamberg räägib aga praktilisest poolest, millega linnast tulijail tuleb maal arvestada.
Projekt “Maale elama” ei lõpe aga messiga, pigem on see suurem avalöök. Messi järel hakkavad kogukonnad huvilisi vastu võtma, näitama piirkonda ja elukohti.
“Me ei tea, mis tegelikult juhtub ja kui palju rahvast maale kolib, aga tahame vähemalt teadvustada, et maaelu on võimalik ja kvaliteetne alternatiiv linnale,” ütleb Nõgel.
Maaletooja kogemus
Linlaste maaletooja Nõgel on ise linnast maale läinud ja seega selle tee läbi teinud.
Tallinnas sündinud ja koolis käinud noorele naisele pakuti 13 aasta eest Lõuna-Eestis huvitava projekti juhtimist, millest ta ei saanud loobuda.
Praegu Võrumaa Arenguagentuuri juhtiva Nõgeli kodu on Otepää vallas Vidrike külas ja kahe aasta eest valiti ta külavanemaks.
“Mu Lõuna-Eestist pärit 76aastane ema on tüdinenud Tallinna elust ja tal on tõsine plaan maale kolida, ehk leiab temagi messil endale tulevase elukoha,” loodab Nõgel.
Mess “Maale elama”
- 13. aprillil Tallinna Tehnikaülikooli peamajas kella 10–16.
- Toimub kodanikualgatusliku projekti “Maale elama” raames.
- Projekti viivad MTÜ Partnerlus eestvedamisel ellu Setomaa Valdade Liit, liikumine Kodukant,
Valgamaa Partnerluskogu, MTÜ Kating Noored ja MTÜ Minu Otepää.
- Projekti rahastavad regionaalministri valitsemisala ning
Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Allikas: www.maale-elama.ee
Kraavil on tulijatele pakkuda terve kõrts
“Kuuldes messist “Maale elama” leidsin kohe, et sinna peame me minema,” räägib Antsla valla Kraavi külakogukonna eestvedaja Kaia Pruuli õhinal.
216 elanikuga Kraavi külal Antsla linna külje all ei ole üldsegi mitte halvasti läinud. Pruuli sõnul on nad vallas ainus küla, kus ei ole miinuses väljarännet, pigem on elanike arv viimastel aastatel veidi isegi kasvanud.
“Meil on ka mahajäetud talusid ja lagunevaid hooneid vähe,” võib ta kinnitada.
Samas on siiski müügis paar tühja elamut, kus uusasukad saaksid kanda kinnitada.
Üks neist on väga korralik ja see sobiks lastega perele, praegused asukad kolivad sealt töö tõttu Tartusse. Pakkuda on veel korter ridaelamus.
Saadaval on ka tublisti üle saja aasta vana ning ajaloolise väärtusega kõrtsihoone. Samuti kiriku abihoone, kus on suured ruumid ja korralik lava ning mis võiks ehk turismiga tegelemiseks sobida.
Tulge aidake vedada!
“Uutelt tulijatelt ootan, et nad aktiviseeriks veelgi Kraavi kogukonda ja aitaks mind natuke külaelu eestvedamisel,” loodab Pruuli.
Külaseltsi lõi Kraavi rahvas Pruuli algatusel 2007. aastal. Kolm suve tagasi peeti maha esimesed külapäevad, mis on kavandatud toimuma üle aasta.
Kodukanti tulevad siis ka paljud, kes siit lahkunud. “Mõned ongi töö pärast mujale läinud, aga nähes, et asjad toimivad, on tulnud võimalusel tagasigi,” peab Pruuli oluliseks.
Messil ei jäeta huvilistele mainimata sedagi, et nad on lastele rajanud mänguväljaku ja külarahva kokkusaamiskoha.
Seal on ka võrkpalliplats, kuhu käiakse suviti isegi Antslast mängimas.
“Alles tuli postiga uus võrkpall koos võrguga. Kui lumi kaob ja maa taheneb, lähevad mängud jälle käima,” on Pruuli õnnelik.
Koos teiste küladega
Messilegi läheb Kraavi koos Kobela ja Vana-Antsla küladega. Mujal vallas on ka palju tühje maju, kuhu saaks elama asuda.
Antslas elab ka projekti “Maale elama” koordinaator Evelyn Tõniste, kelle sõnul on hulk selliseidki hooneid tühjalt seismas, kuhu linnast tulijad saaksid äri püsti panna.
“Vaba on Lepistu koolihoone, samuti Vana-Antsla mõis ja sealsamas kutsekoolist tühjaks jäänud hooned, kus võiks mõndagi teha ja nii luua ka töökohti,” arutleb Tõniste.
Pruuli arvates ei tasu tulijatel töökohtade nappust lähiümbruses ka üle karta. Üheks võimaluseks peab ta kas või kaugtööd. “Mu vanaema ütles ikka, et tegijal on tööd ja magajal und − see kehtib siin maal ka,” leiab ta.
Nii Pruulil kui Tõnistel on kolm last, mehed aga töötavad juba aastaid kodust kaugel − Kaial metsamehena Virumaal ja Evelynil ehitajana Soomes. Kumbki pole mõelnud seepärast oma kodu Võrumaal maha jätta.
Antslast läheb messile bussitäis Antsla parimaid jõude: tantsuselts Pärliine, rivitrummarid ja muusikakooli kanneldajad. “Tahame näidata, et meie kant on igati väärt koht, kuhu elama tulla,” põhjendab Pruuli.
