Võimalus kohata esimeseks leinaliblikat (Nymphalis antiopa) või naeriliblikat (Pieris napi) on väiksem. Pärimusteadetes ongi nimetatud kollast, valget, kirjut või musta liblikat.

Ende sisu määrab värvisümboolika ja häälikuanaloogia. Kollane liblikas tähendab kuldset elu, sooja suve, head võisaaki, palju võid süüa; kirju tähendab kirjut, vaheldusrikast elu, kiidulist suve; valge – vaevalist elu, head õnne; must – muret, leina, kurba suve.

Kollaste tiibadega liblikaid on nimetatud ka võiliblikaks. Loode-Eestis ja läänesaartel soovitati esimene kollane liblikas lehmale sisse sööta, et siis on võigi kollane. Korraga kahe liblika nägemist on võetud kui abieluennet. Liblikat kiiresti lendamas näha tähendab head, lennukat suve; maapinnal nähtud liblikas on halva suve enne.

Kujutlust liblikast kui hingeloomast – irdhinge kandjast võib leida rahvajuttudes, kus inimese hing väikese liblikana vm putukana kehast väljas käib.