"Katendi mahtude suurenemise tõttu väheneb meie põlevkivi kaevandamise võimekus, selle edasiarendamiseks on tarvis teha suuri investeeringuid, mis ei ole kuluefektiivsed," põhjendab Vainola. "Pealegi oleks allmaakaevandamise keskkonnamõju väiksem, kasvõi juba selle tõttu, et vett on vaja pumbata väiksemas mahus ja maapind jääb iseenesest puutumata."

Praegu allmaakaevandustes kasutatava kamberkaevandamise meetodi põlevkivikaod ületavad 30%, sest maa-alused kaevekäigud vajavad toestamist.

Uus tehnoloogia on kombainilaava kaevandamine, mille korral on kaod oluliselt väiksemad. Seda on ka varem Kohtla ja Sompa kaevandustes rakendatud, nõukogude aja lõpuperioodil katsetati ka selektiivse kaevandamise juures Estonia kaevanduses. Andmed nende katsetuste kohta on olemas, insenerid saavad neid tänastesse tehnoloogiatesse interpreteerida.

"Kohtades, kus seda omal ajal tehti, on hästi näha, kuidas loodus on maapinna vajumise kenasti ära silunud," kinnitas Andres Vainola.

Kaasaegne nn põlevkivikombain kaalub 95 tonni ja selle tootlikkus on 30 tonni minutis ehk 10 000 tonni ööpäevas.

Varem on põlevkivi kombainkaevandamise meetodit laialdaselt kasutatud Austraalias, hilisemal ajal ka näiteks Poolas. Meetod ei vaja kallist kaldšahti, on paindlik, nõuab väiksemat tööjõukulu ja mõjutab keskkonda vähem.

"Praegu on seadmete ja tehnoloogia peale välja kuulutatud rahvusvaheline hange, kombainiga kaevandamise peaksime käivitama 2020. aasta lõpus," kirjeldab Vainola projekti kulgu. "Pakkumised tulevad neljalt-viielt maailma tipptegijalt. Ja alates 2020. aastast peaks meil olema töös kaks laavakaevandamise läbindusmeeskonda."