Järgnevalt selgitab Muuga sadama viljaterminali operaatorfirma AS MGT Muuga Grain Terminaal juhatuse liige Jan Lipinski, kuidas vilja vastuvõtt terminalis toimub, millised asjaolud seda mõjutavad ning miks võivad järjekorrad tekkida.

Päevas töödeldakse Muugal 7000 tonni vilja

Lipinski märgib, et praegu piirdub veoautode mahalaadimise keskmine ooteaeg siiski vaid 1–1,5 tunniga. Ja kui veokid tulevad ühtses voolus, siis tuleb oodata vaid pool tundi.
„Meie terminaal võtab tööpäeva jooksul vastu keskmiselt 250 veoautot, st. umbes 7000 tonni teravilja. Seda enam, võtame vastu kaupa kolmelt kliendilt üheaegselt, kusjuures see kaup jaotub 11 kategooriaks. Sel viisil tagame kauba eraldi vastuvõtu ja säilitamise iga kliendi, iga viljatüüpi ja kvaliteeti jaoks eraldi,” kirjeldab Lipinski terminaali töökorraldust. „Peale selle võetakse igast autost proov ja tehakse suur hulk laborikatseid. Iga auto tuleb ka kaks korda üle kaaluda. Kõik see võtab aega.”
Ta möönab, et terminali operaatoril on valida, kas panustada kiirusele või kvaliteedile.
„Meie kliendid on valinud kvaliteedi. Ja omalt poolt teeme kõik selleks, et tagada kvaliteet nii kiiresti kui võimalik,” kinnitab Lipinski. „Teised teraviljahoidlad võtavad vastu võrratult vähem veoautosid, ei tee alati laborikatseid, säilitavad teinekord ka nakatunud ja määrdunud vilja. Mistõttu neil muidugi nendel ei tekki ka järjekordi.”

Töö kvaliteet peab kiiruse üles kaaluma

Lipinski nendib, et mõnikord suhtuvad ka autojuhid töösse lohakalt, aga kliendile teatavad, et seisavad Muuga sadamas järjekorras. Juhtub, et nende auto raadiojaam on välja lülitatud ja ühendust nendega saada pole võimalik. „Tahaks märkida, et ükski teine teravilja terminaal või ladu Eestis ei suuda tööpäeva jooksul vastu võtta samasugust veoautode arvu kui Muuga,” ütleb ta. „Ükski teravilja terminaal Baltimaades ei suuda võimaldada ühekordset eraldi ladustamist sedavõrd paljudele viljatüüpidele ja erinevatele klientidele.”
Vilja vastuvõtt Muuga terminalis toimub järgnevalt. Koormatud veoauto saabub AS-i MGT Muuga Grain Terminaal juurde ja seal võetakse laboriproov. Selleks kasutatakse autosamplerit. Labor teostab n-ö sisend-analüüsi, mis sisaldab nakatumise ja niiskuse kontrolli. Samas tehakse teisi analüüse klientide palvel (proteiin, fusarioos, langemisarv jne). Peale proovivõtmist sõidab koormatud auto kohe kaalule, samal ajal teostab labor analüüse. Pärast kaalumist laadib veok koorma maha elevaatorisse. Siis sõidab tühi auto jälle autokaalu peale, seejärel tuleb veok tagasi lattu kauba järgi. Praegu töötab MGT terminal nisu ja odraga vahekorras 50%:50%. Terminali kliendid on kõik suuremad Eesti viljaeksportijad.
Praeguseks ei ole Muugalt saadetud ühtegi laeva, kuigi kauba sissetulek on hoogne.
„Laevade lastimine toimub terminali kaudu. See võimaldab katkematut, kiiret ja samal ajal kõrge kvaliteediga laadimise korraldamist,” iseloomustab Lipinski. „Meie terminal suudab lastida ja lossida laevu alates 500 DWT kuni 150 000 DWT. Julgen öelda, et teeme seda kiiremini kui ükski teine sadam Eestis.”

Eesti vili siirdub laiali üle maailma

Neli aastat tagasi olid Muugalt lähetatud teraviljalastide põhisuunad Skandinaavia ja Euroopa riigid. Kusjuures kaupa saadeti üldjuhul väikelaevadega, mis võtsid peale 3000–15 000 tonni vilja. Viimastel aastatel on aga Lipinski sõnul Eesti eksportijad suure sammu edasi teinud ekspordimahtude suurendamise poole, aga ka sihtriikide geograafia laiendamise poole. Nüüd võib Eesti teravilja leida mitte ainult Euroopas, vaid ka Põhja-Aafrikas, Indias ja Saudi Araabias.
Jan Lipinski kinnitab, et Eesti teraviljaeksport kasvab aasta-aastalt.
„Meie põllumehed ja eksportijad on õppinud mitte ainult rohkem teravilja kasvatama ja üha paremaid saake saama, vaid ka edukalt oma vilja laia maailma müüma,” räägib Lipinski. „Meie kasvutrend on järgmine: 2012. aastal läbis Muuga terminali 140 000 t, 2013. aastal 250 000 t, 2014. aastal 376 000 t. Aastal 2015 on meil plaanis töödelda 500 000 t teravilja.”