Koolijuht: särasilmse noore õpetaja toovad kooli korralik palk ja mõistlik töökoormus

 (22)
OTT OJAVEER
Ott Ojaveer.Foto: Ingmar Muusikus

Alates käesolevast aastast hakatakse Eestis maksma üldhariduskoolide õpetajatele arvestuslikult sada eurot senisele töötasule lisaks, kusjuures selline iga-aastane palgatõus saja euro võrra peaks kestma mitme lähema aasta vältel. Tõsi, siiani pole suurem palk veel ühegi õpetaja pangaarvele laekunud.

„Õpetajate õlule ei tohi laduda ülesandeid, mis ei ole eraldi piisavalt rahastatud, õpetajaid ei tohi kõikvõimalike õppetöö väliste tegevustega üle koormata ja õpetajale peab maksma korralikku palka,” loetleb Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer asjaolusid, mille täitmise korral hakkaksid noored ehk õpetajaameti vastu suuremat huvi tundma.

Palk on siiski esmane, mis kooli küljes hoiab

Ojaveer on seisukohal, et palgaküsimuse lahendamisest põhimõttel – elukallidus on tõusnud, paneme õpetajate palgale 20 protsenti või sada eurot otsa, ei ole mingit käegakatsutavat tulemust ja asjale peab lähenema radikaalsemalt, näiteks suurendama korraga kõikide üldhariduskoolide palgafondi 30 protsendi võrra. Sest paraku on just töö eest saadav tasu praegu noore õpetaja elukutsevalikul kõige esimene motivaator.

Lahendusi on tarvis kiiresti, sest juba praegu on Eesti koolides 300 matemaatikaõpetajat 60-aastased või vanemad. Ka teiste õppeainete õpetajatega on koolides kitsas käes, mistõttu mõnes neist ei räägita enam füüsikaõpetajast, vaid inimesest, kes õpetab füüsikat. Küsitlus, mis tõsi, pärineb enam kui kümne aasta tagant, ütleb, et vaid 0,6 protsenti koolinoortest näeb oma tulevikku õpetajana. Belgias on see osatähtsus näiteks 4,7 protsenti, aga seal saab üldhariduskooli õpetaja ka umbes 4500 eurot palka.

Hea kool ja haritud rahvas algavad pühendunud ja headest õpetajatest, kellele tuleb maksta väärikat palka.
Toomas Jürgenstein
Seotud lood:

„Õpetaja on juba inimloomuse poolest seda tüüpi, et ta teeb kõik talle antud ülesanded kohusetundlikult ära. Korraldab klassiekskursioone, lastevanemate koosolekuid, arenguvestlusi, õpilaste klassivälist tööd, ringide tegevust, parandab kodus laste töid. Ja on ühel hetkel ülepeakaela selle sees, aga palka saab vaid õpetatud tundide eest,” kirjeldas Ott Ojaveer õpetaja argipäeva.

„Ennekõike riik ja haridus-teadusministeerium peavad aru saama, et ühiskond peab õpetajatele pandud vastutuse ja koormuse kinni maksma. Muidu jääbki olema nii, nagu praegu sageli juhtub, et noor inimene on valmis õpetajaks tulema, on juba n-ö ühe jalaga koolis, kuni esimese palgapäevani. Sest ka temal on pangalaen ja autoliising maksta ning võib-olla juba ka oma lapsi toita ja katta.”

Tema hinnangul hakkavad tänased otsused koolides reaalset mõju avaldama alles nelja-viie aasta pärast, sest kui keskkooliõpilane praegu otsustab tulevikus õpetajaks hakata, kulub tema päriselt kooli klassi ette jõudmiseni ju aega. Kui aga praegu neid otsuseid ei tehta ning midagi põhjapanevalt ei muudata, siis näeb Ojaveer tulevikus terendamas Eesti hariduse taseme üleüldist langust. Seda vaatamata praegustele PISA-testide üliheadele näitajatele.

Suur koormus põletab noored õpetajad läbi

Pühajärve põhikooli hoolekogus lastevanemate esindajana osalev Teet Reedi tõmbab paralleeli õpetajate ja arstide vahele.

„Kui arsti kätte usaldame oma tervise, siis oma lapsi õpetaja hoolde usaldades usaldame tema kätte meie tuleviku,” iseloomustab Reedi. „Sellest loogikast lähtuvalt peame õpetajas nägema tippspetsialisti, nagu arst seda ju on. Et saada koolidesse särasilmseid pühendunud õpetajaid ei piisa sellisest jupi kaupa antavast palgatõusudest, vaid on tarvis hoopis radikaalsemalt õpetajate tasustamise süsteemi muuta.”

Õpetajate õlule ei tohi laduda ülesandeid, mis ei ole eraldi piisavalt rahastatud, õpetajaid ei tohi kõikvõimalike õppetöö väliste tegevustega üle koormata ja õpetajale peab maksma korralikku palka.
Ott Ojaveer

Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Toomas Jürgenstein, kes on isegi kunagine õpetaja, märkis, et loomulikult on palk oluline ja praegu kokkulepitud palgatõusu sajaeurone graafik absoluutselt minimaalne lahendus, millest üldse saab rääkida. Aga noorele õpetajale ehmatavaks peab Jürgenstein ka suurt töökoormust, mis uut õpetajat kooli tööle tulles ees ootab.

Loe veel

„Vanad õpetajad on sellega juba harjunud, sest tööd ja kohustused on neile tulnud järk-järgult, aga noore inimese kohutavad kõik need tegemised ära,” selgitab Jürgenstein. „Ta ei suuda tunde korralikult ette valmistada, teda ähvardab läbipõlemine ja selle kartuses ta pigem lihtsalt ei lähegi kooli tööle.”

Kolmapäeval mitmete koolijuhtidega kohtunud Toomas Jürgenstein, kes kuulub ka Riigikogu kultuurikomisjoni, lubab õpetajatelt saadud sõnumid nüüd komisjonis läbi arutada ning moel või teisel need ka haridus-teadusministeeriumisse edastada.

„Hea kool ja haritud rahvas algavad pühendunud ja headest õpetajatest, kellele tuleb maksta väärikat palka,“ ütles Jürgenstein.

Mõned koolijuhid pakuvad välja, et noore õpetaja koolisüsteemi parema kohandamise huvides võiks talle alguses panna väikema koormuse, abiks oleks spetsiaalselt õpetajatele eraldatud n-ö ametikorterid, et noor inimene ei peaks kohe hakkama eluasemelaenu või üüri maksma, võiks taastada õpetajate stipendiumi jmt sisseelamist ja tööd soodustavad lahendused. Üldiselt on need kõik võimalusesed pluss palgaprobleemi lahendamine abiks sellele, et õpetaja kohale tekkiks konkurss, et õpetaja amet oleks ihaldusväärne.

Osta koos Maalehega praktiline käsiraamat lihtsamatest ehitustöödest hinnaga vaid 4,99 €!
Vaata lähemalt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare