Koolisööklad söövad ettevõtjate tulu

 (20)
                     
Maaleht
Koolisööklad söövad ettevõtjate tulu
Turismitalu perenaine Laivi Mesikäpp osutab murele, mis vaevab paljusid maaettevõtjaid – valla toel tegutsev koolisöökla saab pakkuda odavamat teenust. Foto: Mirjam Nutov
.

Toitlustusettevõtte juht on maruvihane, sest valla kool pakub lisaks koolilõunatele ka peo- ja peielauateenust ning seda turuhinnast hulga odavamalt.

“Tähelepanu, vallakodanikud! Kui siin on kedagi, kes soovib kandideerida Meremäe kooli kokaks, siis palk on sama hea kui taluski ja boonusena saab teha haltuurat, mida eraettevõttes teha ei saa,” väidab Võrumaa ettevõtja, Meremäel asuva Setomaa turismitalu perenaine Laivi Mesikäpp.

Haltuura, millest Mesikäpp räägib, seisneb koolis peo- ja peielaudade korraldamises allapoole turuhinda.

“Haltuurat tehakse teie maksude arvelt, mille halturtšikud oma taskusse pistavad. Elagu ENSV!” deklareerib Mesikäpp.

Ta on tige ja nurka surutud. Ta on just teada saanud, et Meremäe kooli direktor, kes otsib juba mõnda aega koolile kokka, on helistanud ka tema turismitalus töötavale kokale ja väidetavalt pakkunud võimalust asuda tööle Meremäe kooli.

See oli Mesikäpa jaoks viimaseks tilgaks karikas. “Kas valla eesmärk ei peaks mitte olema ettevõtjate heaolu ja huvi vallas tegutseda?” küsib ta.

“Ma lihtsalt küsisin nõu äkki,” pareerib Meremäe kooli direktor Igmar Matto. Mitte ühekski hetkeks ei eita aga Matto seda, et Meremäe koolis tõepoolest saab tellida peo- ja peielaudasid.

“Ettevõtja arvab, et mina teen liiga, aga minu eelarvesse on ka kirjutatud omatulu sisse ja kui ma seda ei täida, siis ma pole täitnud kooli eelarvet,” ütleb Matto nõutult.

Koolid pakuvad peopaika

Matto sõnul käib peo- ja peielaudade tellimine koolis lihtsalt. Kliendil tuleb maksta ruumi rent, vist 20 eurot tund, ülejäänu toimub juba kokkuleppel kooli kokaga.

“Toiduained võib ise tuua või otsib kokk, seal on juba siis tööraha ka sees,” räägib Matto.

Tema meelest on see normaal­ne, et koolisööklas ongi laudade tegemine odavam.

“See on igal pool nõnda,” ütleb ta. “Ruum on ju nagunii köetud, pliit on nagunii soe ja ventilatsioon nagunii töötab.”

Meremäe pole aga sugugi ainuke kool, kes sellist teenust pakub. Seda tõestab valikhelistamine 15 kooli, ühte igas maakonnas. “Tere! Kas teie koolis saaks sünnipäeva pidada?” kõlab küsimus.

Üksnes kolme maakonna koolid ütlesid sirgejoonelise “ei”. “Me oleme ikkagi haridus-,
mitte toitlustusasutus,” kõlas üks kindel vastus.

Teised asusid aga läbirääkimistele.

Skeem on sarnane Meremäe kooli omaga. Ainult selle erinevusega, et mõnes kohas on ruumi rentimisel hind ja mõnes pole. Kogu toitlustamise pool ja kokale maksmine käib ainult ja ainult sularahas.

“Meie vaatame sellele väga hästi, kui on tehtud ühiskondlik hoone, kus saab ka ametlikult toitlustada,” vastab Tartu valla vallavanem Aivar Soop. Tema sõnul on selline teenus mõeldud eelkõige valla inimestele

Kõrveküla põhikoolis on toitlustamise hind 12.50 eurot nägu, lisandub 55 eurot ruumi rentimise eest. Viimanegi summa oleneb aga kokkulepetest. “Kui on pikaaegne meie töötaja, siis on üks hind ja kui keegi teine, siis teine hind,” ütleb Soop.

Kokale mustalt maksmist vallavanem kommenteerima ei kiirusta. “Meie seda ei näe, et kokale mustalt makstaks,” ütleb Soop.

Eelnev kontrollkõne Kõrveküla kooli räägib aga enda eest. “Me teeme seda mustalt oma vastutulekul,” vastatakse.

Kool peab teenima omatulu

Võrumaal Obinitsas tegutseva Taarka Tarõ OÜ perenaine Rieka Hõrn ei muretse niivõrd sellepärast, et kool võtab tema eest kliendid ära.

“Tegelikult on meil küla vahel väga palju räägitud, et pärast seda, kui koolis on pidu olnud, haisevad ruumid tubaka järele.”

Hõrn pole ainuke. Bändimees, kes on käinud just koolisööklas muusikat tegemas, rääkis nii: “Üks hull vanamees tegi seal poiste WCs suitsu, me siis irvitasime, et dire tõmbab esmaspäeva hommikul poisid letti...”

Põhimõtteliselt peaks suits-viin ju tabu olema. “Kuidas te aga sellesse suhtute, et kooli territooriumil, kus on suitsetamine ja joomine keelatud, viina juuakse ja suitsu tõmmatakse?” küsin Aivar Soobilt.

“See on meie ühiskonna osa. Me peame sellega paratamatult leppima, läbi sõrmede vaatama,” on tema lühike vastus.

Et kõik kaardid selged oleksid, uurin, kas ka Kõrveküla koolil on kohustus teenida omatulu, seda, millele viitas Meremäe kooli direktor Matto.

“Omatulu teenimine pole meil mingi kohustus,” vastab Soop.

Meremäe vallavanem Rein Järvelill on aga veendunud, et kui vallas on olemas kool ja koolis söökla, siis peab see ka teenuseid osutama.

“Kõik valla allasutused peaksid tegelema omatulu teenimisega,” teatab Järvelill. “Seda muidugi turuhindu arvestades.”

Probleemi tõstataja Mesikäpp tõdebki, et tegelikkuses poleks tal midagi selle vastu, kui koolisööklas pakutakse toitlustamisteenust. “Seda juhul, kui seda tehakse ametlikult ja kui vald rakendab koolisööklat samadel alustel, nagu teeb seda eraettevõtlus,” räägib Mesikäpp. Praegu see tema sõnul nii pole.

Mis puudutab koolides toitlustamise ametlikku poolt, siis veterinaar- ja toiduameti andmeil pole koolidele vaja eraldi tunnustamist peo- ja peielauateenuse pakkumiseks.

Ameti jaekaubanduse büroo peaspetsialist Eve Kukk selgitab, et kui kooli söökla on tunnustatud toitlustamise valdkonnas, mida ka kõik koolilõunat pakkuvat koolid on, siis sellest piisab.

Hirmodava toidu varjus

Räpina vallas tegutseva Puuriida pubi omanik Laura Hiis tunnistab, et veel paar aastat tagasi valitses neilgi olukord, mille üle Mesikäpp praegu pead murrab.

“Mina olin siin ainuke toitlustaja, ning kuna koolisööklas lubati samaaegselt hirmodavalt toitu, siis meie istusime siin tühjalt,” meenutab Hiis möödunud aegu. “Muidugi mõtlesime, et miks meie peame ettevõtjatena töökohti looma ja makse maksma, kui meil võetakse leib käest.”

Hiisi sõnul lõppes see olukord aga kiiresti, sest ühelt poolt hakkasid õpetajad protestima ja teisalt said ka vallaametnikud aru, et oma valla toitlustusettevõtteid pole mõtet välja suretada.

“Koolisööklas on hulgiladude baasilt võimalik hulga odavamat hinda pakkuda ja tegelikult solkis see mõnes mõttes turgu,” ütleb Räpina vallavanem Teet Helm tagantjärele. “Parem olgu siis avalikud toitlustajad, kes konkureerivad omavahel võrdsetel alustel.”

Helm on ka seisukohal, et kindlasti ei peaks kool tegelema lisatulu teenimisega.

“Kooli kohustused on hoopis teised,” ütleb ta.

Konkurentsiameti seisukoht selles paljudes omavalitsustes ilmselt valusas küsimuses on aga järgmine:

“Koolisööklatel on tulenevalt maksumaksja toest lihtsalt kulud madalamad,” nendib ameti välis- ja avalike suhete osakonna juhataja Maarja Uulits. “Üldpõhimõttena leiame meie, et avalik sektor peaks oma tegevusega jälgima, et konkurentsi ei kahjustataks.”

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Kalmistu müügiks? Kas tõesti? (2)
27. november 2014 14:42
Kalmistu müügiks? Kas tõesti?
Narva Aleksandri kogudusele kuuluv Vaivara Vana kalmistu pakub morbiidseid vaatepilte, sest rahulale omase väärikuse asemel hoomab sellest omaniku hoolimatust ja totaalset minnalaskmise meeleolu.
Aleksandri kogudus pankrotis, kalmistud koos kadunukestega müügis − kostab Narva suunast paanikahüüdeid. Kalmistut aga pole sugugi nii lihtne müüa.
Küsitlus: Kuidas piirate suhkrusöömist?
Ain Kallis
Odav hind teeb piimatootmisele lõpu
OÜ Abaja Farm juhataja Kalle Adler lõpetas piimatoot- mise, kuna vana lauda ja lüpsi- süsteemi asendamine kaasaegsega on praeguse piima- hinna tõttu võimatu.
Piima omahind on Eestis keskmiselt 30 senti, tootja saab 25.
Kui omanik ei luba, siis piirivalvur piiril liikuda ei tohi
Värska vallavanem Raul Kudre ütleb, et tema oma maatükil töid takistama ei kipu, küsimus­tele aga ootab ikka vastuseid.
Eesti idapiiri valvamine sõltub sisuliselt Vene­maaga külgnevate kinnistute omanike heast tahtest, selgus piiririba võsast puhtaks raadamise käigus.
Eritoetus piimatootjatele: lehma või kvoodi kohta?
Praegu pole veel selge, kas seitse miljonit eurot eritoetust jaotatakse piimakvoodi või piimalehmade arvu peale.
Euroopa Komisjon otsustas toetada Vene embargo all kannatavaid Baltimaade põllumehi.
Lumelükkajad kardavad null-euro talve
“Nii kui ilmajaam nädal tagasi lumesadu lubas, nii me traktoritele ka sahad ette panime,” kinnitab Toomas Tuula Palamuse vallas tegutseva põllumajandusfirma Mandri Holding OÜ õuel lund oodates.
Eelmisel talvel võisid omavalitsused hõisata, sest lund peaaegu polnudki ning raha jäi ka teehoolduseks. Sahamehed seevastu olid väga mornid.
Hundijahikeeld katkualadel hirmutab lambakasvatajaid
Kui Karula rahvuspargi aladel Kolski külas lambaid pidav Ants Kuks lambavalvekoerad soetas ja nad välja koolitas, kadusid ka huntide rünnakud lammastele.
Lambapidajad kardavad, et hundijahi keelamine sigade katku piirkonnas toob võsavillemite arvu kasvu ning sagedasemad veretööd lammaste kallal.
Tõestisündinud lood, mis muutsid väga palju
Merike räägib sarjas “Päev, mis muutis mu elu” esimest korda avalikult oma uskumatult vägivaldse loo.
Aasta viimase kuu esmaspäevaõhtutesse jõuab alates 1. detsembrist TV 3 uus kodumaine telesari “Päev, mis muutis mu elu”.
Suvesangarite aastakokkuvõte
27. november 2014 05:15
Suvesangarite aastakokkuvõte
Indrek Vaheoja ja Kristjan Rabi.
Jõulukaktus jõulude ootel
27. november 2014 05:15
Lihtne mänguasjakast
27. november 2014 05:15
Lihtne mänguasjakast
Ka kõige tavalisematest pappkastidest saab valmis teha kena hoiupaiga, mida ei pea kusagile peitma, vaid see võibki jääda ruumi kaunistama. Mõõtke kasti laius ning kõrgus. Põhja tarvis jätke varuks 2−3 cm, sissepoole pööramiseks võiks arvestada pool kasti kõrgusest. Lõigake sobiva suurusega tükk välja, õmmelge külg võimalikult täpselt kokku, et kangas tugevasti ümber kasti oleks.
Päeval, kui mänguasjad puhkavad ning nende omanik on koolis või lasteaias, aitab korda hoida kast, mis on tehtud mänguloomade pesaks.
Jõulusokk
27. november 2014 05:15
Jõulusokk
Sokk on kootud traditsioonilistes jõulutoonides rohelise ja punase lõngaga, vardad nr 4.
Jõulud on ilus aeg, veelgi ilusam on selle ootus.