Koolisööklad söövad ettevõtjate tulu

 (20)
                     
Maaleht
Koolisööklad söövad ettevõtjate tulu
Turismitalu perenaine Laivi Mesikäpp osutab murele, mis vaevab paljusid maaettevõtjaid – valla toel tegutsev koolisöökla saab pakkuda odavamat teenust. Foto: Mirjam Nutov
.

Toitlustusettevõtte juht on maruvihane, sest valla kool pakub lisaks koolilõunatele ka peo- ja peielauateenust ning seda turuhinnast hulga odavamalt.

“Tähelepanu, vallakodanikud! Kui siin on kedagi, kes soovib kandideerida Meremäe kooli kokaks, siis palk on sama hea kui taluski ja boonusena saab teha haltuurat, mida eraettevõttes teha ei saa,” väidab Võrumaa ettevõtja, Meremäel asuva Setomaa turismitalu perenaine Laivi Mesikäpp.

Haltuura, millest Mesikäpp räägib, seisneb koolis peo- ja peielaudade korraldamises allapoole turuhinda.

“Haltuurat tehakse teie maksude arvelt, mille halturtšikud oma taskusse pistavad. Elagu ENSV!” deklareerib Mesikäpp.

Ta on tige ja nurka surutud. Ta on just teada saanud, et Meremäe kooli direktor, kes otsib juba mõnda aega koolile kokka, on helistanud ka tema turismitalus töötavale kokale ja väidetavalt pakkunud võimalust asuda tööle Meremäe kooli.

See oli Mesikäpa jaoks viimaseks tilgaks karikas. “Kas valla eesmärk ei peaks mitte olema ettevõtjate heaolu ja huvi vallas tegutseda?” küsib ta.

“Ma lihtsalt küsisin nõu äkki,” pareerib Meremäe kooli direktor Igmar Matto. Mitte ühekski hetkeks ei eita aga Matto seda, et Meremäe koolis tõepoolest saab tellida peo- ja peielaudasid.

“Ettevõtja arvab, et mina teen liiga, aga minu eelarvesse on ka kirjutatud omatulu sisse ja kui ma seda ei täida, siis ma pole täitnud kooli eelarvet,” ütleb Matto nõutult.

Koolid pakuvad peopaika

Matto sõnul käib peo- ja peielaudade tellimine koolis lihtsalt. Kliendil tuleb maksta ruumi rent, vist 20 eurot tund, ülejäänu toimub juba kokkuleppel kooli kokaga.

“Toiduained võib ise tuua või otsib kokk, seal on juba siis tööraha ka sees,” räägib Matto.

Tema meelest on see normaal­ne, et koolisööklas ongi laudade tegemine odavam.

“See on igal pool nõnda,” ütleb ta. “Ruum on ju nagunii köetud, pliit on nagunii soe ja ventilatsioon nagunii töötab.”

Meremäe pole aga sugugi ainuke kool, kes sellist teenust pakub. Seda tõestab valikhelistamine 15 kooli, ühte igas maakonnas. “Tere! Kas teie koolis saaks sünnipäeva pidada?” kõlab küsimus.

Üksnes kolme maakonna koolid ütlesid sirgejoonelise “ei”. “Me oleme ikkagi haridus-,
mitte toitlustusasutus,” kõlas üks kindel vastus.

Teised asusid aga läbirääkimistele.

Skeem on sarnane Meremäe kooli omaga. Ainult selle erinevusega, et mõnes kohas on ruumi rentimisel hind ja mõnes pole. Kogu toitlustamise pool ja kokale maksmine käib ainult ja ainult sularahas.

“Meie vaatame sellele väga hästi, kui on tehtud ühiskondlik hoone, kus saab ka ametlikult toitlustada,” vastab Tartu valla vallavanem Aivar Soop. Tema sõnul on selline teenus mõeldud eelkõige valla inimestele

Kõrveküla põhikoolis on toitlustamise hind 12.50 eurot nägu, lisandub 55 eurot ruumi rentimise eest. Viimanegi summa oleneb aga kokkulepetest. “Kui on pikaaegne meie töötaja, siis on üks hind ja kui keegi teine, siis teine hind,” ütleb Soop.

Kokale mustalt maksmist vallavanem kommenteerima ei kiirusta. “Meie seda ei näe, et kokale mustalt makstaks,” ütleb Soop.

Eelnev kontrollkõne Kõrveküla kooli räägib aga enda eest. “Me teeme seda mustalt oma vastutulekul,” vastatakse.

Kool peab teenima omatulu

Võrumaal Obinitsas tegutseva Taarka Tarõ OÜ perenaine Rieka Hõrn ei muretse niivõrd sellepärast, et kool võtab tema eest kliendid ära.

“Tegelikult on meil küla vahel väga palju räägitud, et pärast seda, kui koolis on pidu olnud, haisevad ruumid tubaka järele.”

Hõrn pole ainuke. Bändimees, kes on käinud just koolisööklas muusikat tegemas, rääkis nii: “Üks hull vanamees tegi seal poiste WCs suitsu, me siis irvitasime, et dire tõmbab esmaspäeva hommikul poisid letti...”

Põhimõtteliselt peaks suits-viin ju tabu olema. “Kuidas te aga sellesse suhtute, et kooli territooriumil, kus on suitsetamine ja joomine keelatud, viina juuakse ja suitsu tõmmatakse?” küsin Aivar Soobilt.

“See on meie ühiskonna osa. Me peame sellega paratamatult leppima, läbi sõrmede vaatama,” on tema lühike vastus.

Et kõik kaardid selged oleksid, uurin, kas ka Kõrveküla koolil on kohustus teenida omatulu, seda, millele viitas Meremäe kooli direktor Matto.

“Omatulu teenimine pole meil mingi kohustus,” vastab Soop.

Meremäe vallavanem Rein Järvelill on aga veendunud, et kui vallas on olemas kool ja koolis söökla, siis peab see ka teenuseid osutama.

“Kõik valla allasutused peaksid tegelema omatulu teenimisega,” teatab Järvelill. “Seda muidugi turuhindu arvestades.”

Probleemi tõstataja Mesikäpp tõdebki, et tegelikkuses poleks tal midagi selle vastu, kui koolisööklas pakutakse toitlustamisteenust. “Seda juhul, kui seda tehakse ametlikult ja kui vald rakendab koolisööklat samadel alustel, nagu teeb seda eraettevõtlus,” räägib Mesikäpp. Praegu see tema sõnul nii pole.

Mis puudutab koolides toitlustamise ametlikku poolt, siis veterinaar- ja toiduameti andmeil pole koolidele vaja eraldi tunnustamist peo- ja peielauateenuse pakkumiseks.

Ameti jaekaubanduse büroo peaspetsialist Eve Kukk selgitab, et kui kooli söökla on tunnustatud toitlustamise valdkonnas, mida ka kõik koolilõunat pakkuvat koolid on, siis sellest piisab.

Hirmodava toidu varjus

Räpina vallas tegutseva Puuriida pubi omanik Laura Hiis tunnistab, et veel paar aastat tagasi valitses neilgi olukord, mille üle Mesikäpp praegu pead murrab.

“Mina olin siin ainuke toitlustaja, ning kuna koolisööklas lubati samaaegselt hirmodavalt toitu, siis meie istusime siin tühjalt,” meenutab Hiis möödunud aegu. “Muidugi mõtlesime, et miks meie peame ettevõtjatena töökohti looma ja makse maksma, kui meil võetakse leib käest.”

Hiisi sõnul lõppes see olukord aga kiiresti, sest ühelt poolt hakkasid õpetajad protestima ja teisalt said ka vallaametnikud aru, et oma valla toitlustusettevõtteid pole mõtet välja suretada.

“Koolisööklas on hulgiladude baasilt võimalik hulga odavamat hinda pakkuda ja tegelikult solkis see mõnes mõttes turgu,” ütleb Räpina vallavanem Teet Helm tagantjärele. “Parem olgu siis avalikud toitlustajad, kes konkureerivad omavahel võrdsetel alustel.”

Helm on ka seisukohal, et kindlasti ei peaks kool tegelema lisatulu teenimisega.

“Kooli kohustused on hoopis teised,” ütleb ta.

Konkurentsiameti seisukoht selles paljudes omavalitsustes ilmselt valusas küsimuses on aga järgmine:

“Koolisööklatel on tulenevalt maksumaksja toest lihtsalt kulud madalamad,” nendib ameti välis- ja avalike suhete osakonna juhataja Maarja Uulits. “Üldpõhimõttena leiame meie, et avalik sektor peaks oma tegevusega jälgima, et konkurentsi ei kahjustataks.”

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Jäta kommentaar
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Pikad pühad jõulutähega
18. detsember 2014 05:15
Pikad pühad jõulutähega
Ehk tooks traditsioonilise punase jõulutähe asemel koju hoopis valge või kreemika? Muide, pimedal ajal on heleda ladvaga jõululillest märksa rohkem rõõmu, sest “tähed” paistavad hämaruses paremini välja. Pildil on sort ‘Pearl’ seeriast Christmas Feelings, mida kasvatab ka näiteks Nurmiko.
Tuhandeid kodusid ehivad praegu jõulutähed. Nüüd tasub jälle meelde tuletada, kuidas nende eest hoolt kanda, et ilu ei jääks üürikeseks.
Jõulumeeleolu vürtspähklitega
18. detsember 2014 05:15
Jõulumeeleolu vürtspähklitega
Soojendav kingitus on sobilik advendiajal külakostiks kaasa võtta.
Kes poleks jalutanud mõnel jõuluturul ning ühtäkki tundnud magusat karamellist lõhna.
Lapsepõlv ja kukekommid käivad käsikäes
Valage suhkur kastrulisse ning sulatage. Jälgige, et see sulaks ühtlaselt. Kommide valmistamiseks sobib, kui segu on ühtlaselt voolav ning tumeda merevaigu karva. Eemaldage pott enne, kui hakkab tulema sinakat tossu, sest siis olete karamelli üle kõrvetanud ning sellel võib olla mõrkjas maitse. Arvestage, et pott on kuum ning isegi mõni sekund pärast pliidilt ära tõstmist jätkab suhkur podisemist.
Nii kui uks vanemate selja taga kinni vajus, otsisime poti välja ning panime tulele. Vahel tulid kommid välja, teinekord oli köök sinist suitsu täis ja kommidest võis suu puhtaks pühkida.
Valame küünlaid
18. detsember 2014 05:15
Valame küünlaid
Omanäolise küünla saab apelsinikoorest. Lõigake apelsin pooleks, uuristage viljaliha ettevaatlikult välja. Pange keskele taht ning valage seejärel sisse vaha.
Jõulukuu on märkamatult üle poole jõudnud ning ka küünlapakk kahanenud.
Lõhnav loorber toiduks ja raviks
18. detsember 2014 05:15
Lõhnav loorber toiduks ja raviks
Igihaljas loorber võib kasvada 4–10 meetri kõrguseks ja oma päritolumaadel moodustada väikesi salusid.
Mütoloogia järgi oli loorberipuu pühendatud muusika ja luule kaitsejumalusele Apollonile.
Mida pühade ajal telerist näha saab?
Saates “Tuled akendes” on Vahur Kersna külas magusameister Vello Koomal.
ERR
Pühade eel, 22. detsembri õhtul näitab ETV Indrek Treufeldti intervjuud president Toomas Hendrik Ilvesega.
Antiaine ennustaja Paul Dirac tahtis Nobelist keelduda
Kuulsad teadlased Solvay füüsikakonverentsil 1927. Esireas vasakult teine Max Planck, kolmas Marie Curie, viies Albert Einstein. Teises reas vasakult viies Paul Dirac, paremalt esimene Niels Bohr. Kolmandas reas paremalt kolmas Werner Heisenberg, neljas Wolfgang Pauli.
Maalehe teadmisveerg “Tuna & täna” vaatleb Nobeli auhinna laureaate.
Aili ja Toomas Vindi katedraal Vabaduse platsil
Toomas Vindi õlimaalid Tallinna Kunstihoones: “Hämming ja kimbatus”, “Valguse algus”, “Diivan männisalus”, “Linnapark”, “Paviljon nr 7” ja “Saabumine parki”.
Kunstiperspektiivis tundub see abielupaar – Aili ja Toomas Vint – lahutamatu. Ometi tekkis neil eriarvamusi ühise näitusega, nii et Tallinna Kunstihoone on seetõttu ”saetud” pooleks.
Aasta noortetreener: Võistle, nii saad meistriks!
Väga kogenud ja hinnatud juhendaja Mart Mäerand peab oluliseks, et lastel treeningutel ka lõbus oleks.
Spordiliidu Jõud aasta noortetreeneri Mart Mäeranna põhimõte on käia hoolealustega võimalikult palju jõuproovidel.