Koprad on täitsa tõpraks kätte läinud
Iseäranis praegu on need loomad eriti ülbeks läinud, kui nii ühe metsaeluka kohta on üldse paslik öelda, mil kobrastel algab poegade tuleku aeg ja selle tõttu on ka nende küttimine kuni augustikuuni keelatud.
Kuigi ega see küttimine kobraste öist eluviisi ja suurt tarkust hädaohtudest hoiduda arvestades niisama lihtne olegi. Mistõttu leidub ka vähe jahimehi, kes koprajahti üldse on valmis ette võtma. Heal juhul õnnestubki teda pärast pikka passimist märgata, aga pimeduses põmmutad ikka mööda. Laeng on raistatud ja samas kohas ta ennast sel ööl enam niikuinii ei ilmuta.
Segab juba elamist
Nii mõneski Võrumaa talus on kopranuhtlus juba sedavõrd tõsiseks mureks tõusnud, et elanikud peavad oma maavirtsafti nende eest koomale tõmbama. Ühes kohas näiteks istutati eelmisel nädalavahetusel tiigiäärsed marjapõõsad teise kohta, kuhu koprakäigud (veel) ei ulatu. Teises kohas tuleb peremehel vaata et iga nädal kobraste langetatud kaski jupitada ja riita laduda.
Et justkui abiline, hoiad saebensiini kokku. Aga kui metsaserv nõndamoodi tiigist järjest kaugemale nihkub, siis pole sellisest abist suuremat rõõmu.
Eks looduskaitsjad ja loomasõbrad ütlevad nüüd, et metsloomal on ju ka vaja kusagil elada. Aga siinkohal astub mängu üldine tava, mida ametnikud nimetavad ulukiarvukuseks. Vähemalt Võrumaal on kobraste arvukus küll üle igasuguste piiride läinud ja sellepärast polegi neil enam metsajärvede kallastel asu ning tarvis on kodutiigid oma eluasemeks muuta. Kobras on nimelt selline isekas elukas, et ta väga ei kannata oma liigikaaslastest naabreid ja kui üks pere on ennast kusagil väikese järvekese kaldail juba sisse seadnud, siis teist sinna enam ei lasta. Ja ega ta ei tikugi, pigem otsib endale teise koha.
Kobrast küttida on keeruline
Kobrast võib maaomanik ka omal jõul, püünisraudadega püüda, aga nagu kuulda, eriti tulemuslik see tegevus pole. Võrumaa rahvas on püüdnud kopra oksakuhilatest ehitatud pesasid maha põletada, aga ka sellest pole tolku, sest nende urud on niivõrd sügaval, et tyuli ja kuumus sinnani üldse ei ulatugi. Või kui õnnestubki elanikud eemale peletada, siis vaid ajutiselt ja tõepoolest, vaid veidi eemale.
Kobraste kuldaeg oli siinmail 2006–2008 aastatel, mil neid loendati pealt 18 000 ja kütiti ligi 8000 isendit aastas. Jahihooajal 2015/2016 kütiti Eestis ametliku statistika järgi 6678 kobrast, kusjuures seda on natuke rohkem kui 2014/2015 hooajal (6557) ja päris palju rohkem tunamullusest jahihooajast (5572). Jahimeeste hinnangud ütlevad, et Eestimaal elab praegu kokku 14 000–15 000 kobrast.
Muide – Võrumaa on ka ametliku statistika järgi kobraste n-ö marjamaa, 2015. aastal loendati seal 377 kopraperet, mis on kaugelt rohkem teistest maakondadest. Teisena on kirjas Pärnumaa 291 pesakonnaga ja kolmandana Tartumaa 276 pesakonnaga.
Jahimeeste arvates arvukus langeb
Kõrvuti jahimeeste tehtava loendusega on aastatel 2008, 2012 ja 2015 tehtud valikaladel kopra pesakondade kontroll-loendust sõltumatute ekspertide poolt.
Valikaladeks on võetud üks jahipiirkond igas mandri-Eesti maakonnas. Erinevalt jahimeeste poolt läbi viidud kopra pesakondade loendusest näitab 2015. aasta kontroll-loendus aga arvukuse langust võrreldes 2012. aastaga. Kontroll-loenduste käigus on hinnatud ka jahimeeste loendusviga. 2008. aastal loendasid jahimehed samadel aladel 64%, 2012. aastal 87% ning 2015. aastal 103% kontroll-loenduse käigus saadud pesakondadest. See näitab, et jahimeeste loendusviga on pidevalt vähenenud ehk siis jahimehed oskavad aina täpsemini kopra pesakondade arvu hinnata.
Niisiis ei pruugi 2012 ja 2015 jahimeeste loenduste võrdluse tulemus väljendada mitte arvukuse tegelikku langust vaid hoopis seda, et varem toimus pesakondade arvu alahindamine ning nende tegelik arv oli märksa kõrgem. Niisiis on praeguses olukorras usutavam ikkagi kopra arvukuse jätkuv langus, mitte selle tõus.
Viimasel kahel aastal märgatavalt suurenenud küttimismaht on aga pigem tingitud RMK suurenenud survest kopraid kahjustuskohtades küttida ning vähemal määral ehk ka maaomaniku õigusest omal maal väikeulukitele jahti pidada, millega kaasneb ka omaniku vastutus kopra kahjude eest.
Keskkonnaagentuuri 2016. aasta ulukiseire aruandes märgitakse, et arvestades jätkuvat kopra suhteliselt kõrget arvukust ning vähendamaks tema tekitatud kahjustusi, tuleks ka edaspidi küttimist jätkata möödunud aastaga enam-vähem sama intensiivsusega.
Sarnaselt eelnevatel aastatel antud soovitustele, tuleks küttimisel keskenduda neile pesakondadele, kes elavad väiksemates vooluveekogudes, millele nad tamme ehitavad ning millega kaasneb metsa- või põllumaade üleujutus või takistus kalade kudemisrändele.
