NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
29.04.2017 15:52
Kobraste küttimine on kõikse edukam coniper tüüpi raudadega. Selleks on 1. vaja jahimeest,kes on võimeline neid raudu ültsegi kasutama.(Eestis on 15 000 jahimeeest ja ehk 100 meest oskab kopraid raudadega püüda). Raudu peaks olema 10-20 ringis ühe pesakonna kohta, püüdma pandud. Nädalaga või kahega kogu pesakond käes ja probleem lahentatud. Aga Meil on 10 000 jahimeest ,kes on võimelised kuude kaupa püss käes kopraid püssiga laskma, aga see ei taga seda ,et probleem saaks lahentatud.
Püssiga kopra jaht on ainult lõbu jahimehele.
Pooltel juhtudel vajub kopras saades surmava lasu vee alla ja sinna ta jäetaksegi. Näiteks põder saab surmava lasu ,siis teda ikka enamasti metsa vedelema ei jäeta ,aga koprad lastakse küll pigem lõbu eesmärgi nimel.
Maaomanikele teadmiseks: kui tahate kopraid kätte saada, siis esimese asjana saatke jahimees koju tagasi ,kui tuleb jahipüssiga. (kopraid saab küttida kas raudade või siis kui tingimused lubavad kahvade ja uru koertega...muudel juhtudel ei ole asi ehvektiivne....)
Väike ulukite küttimine pole suurulukite küttimine.
Kopras on tõsine vastane ja vajab teadmisi ja profesionaalseid teadmisi selline püssiga paugutamine lõppeb enamasti sellega ,et loomad muutuvad ainult ettevaatlikumaks ja alles jäänud kobraste tabamine raudadega muutub ainult keerulisemaks.
Eesti jahinduse pea probleem ongi see, et puuduvad jahimeeste seas teadmised.
Jahimehed ,kes oskasid küttida väikeulukeid on jäänud vanaks või üldse teise ilma läinud ja noori ei kasva peale.
Põhjus miks noorjahimehi tuleb vähe on pigem selles, et igat ühte ikka jahipiirkonda vastu ei võeta kuna jahipiirkondades toimub asju ,mis pole seaduslikud ja võõras veri võib tuua kaasa ainult pahandusi seadusandlusega. Lisaks nagu jahiseadus ütleb on jahipiirkond loodud ainult suurulukite jahiks(põder, metskits, karu, hunt jne). Enamasti jahipiirkonna jahimeestele ei meeldi, et keegi võõras jahipiirkonna jahimaadel jahti peab väikeulukitele. Peamine põhus on see, et jahimehed esiteks ei usalda üks teist kuna salakütimine on lausa massiline ja eks kardetakse ,et võõras väikeuluki kütt võib näha asju mida ei tohiks näha.
Lisaks kui oled jahimees ja ei kuulu jahipiirkonda ei ole Sinul otseselt mingit õigust jahti pidada väikeulukitele, aga kui käid läbi bürokraatliku lepingute jada maaomanikuga ja leiad need maaomanikud ültsegi 100 000 hulgast üles. Väikemaaomanikud ehk on jah nõus lepingut sõlmima väikeuluki küttimiseks ,kui oled hea jutuga, aga suur metsandus firmad ei võtta isegi mingit tundmatud võõrast väikeuluki jahimeest isegi mitte jutulegi.
Toon lihtsa näite jahipiirkonna jahimehed keelduvad kopraid küttimast eramaal.
Maaomanik pöördub murega Minu poole, aga Mina ei kuulu antud jahipiirkonda. Nii Sõlmime lepingu ja tuleb välja, et kopra pesakond elab 15 erineva eramaaomaniku maapeal ja Mina sain õiguse küttida ainult 1 eramaaomaniku maal kopraid lisaks kuulub osa veekogu kallast rmk-le. Ütlen kohe maaomanikule, et seni kaua kuni mul pole vähemalt üle poolte eramaaomanike sõlminud lubasid kopraid küttida nende maal pole neid võimalik kätte saada. Lisan ,et rmk maale Ma ei saagi küttima minna kuna rmk maal saab kopraid ainult küttida antud jahipiirkonna jahimehed.
Maaomanik küsib ,"mis siis saab" vastan "mis siin ikka saab, ootate kuni jahipiirkond mõistuse pähe võtab ja hakkab kopraid küttima, aga jahiseadusest tulenevalt neil seda kohustust ei ole."
29.04.2017 16:09
Tegelikuses peaks ja on lausa tungiv vajadus,et oleks litsenseeritud väikeuluki jahimehed ,kes läbivad väikeuluki kütimis eksami ja tegutsevad jahipiirkondade mõjuvõimust väljas pool.(ei kuulu jahipiirkonda)..Jahipiirkonnad on nagu nii loodud ainult suuruluki küttimise eesmärgil...Lisaks väikeulukit küttiv jahimees on tõesti jahimees...kuna väikeulukeid ei küti sedasi ,et seisad maasturi kõrval ja ootad kuni suuruluk teepeale aetakse......Lisaks oleks vaja riigi polset abi ...jne... aga ilmselt sellest saadakse aru alles ,siis kui metsis on Eestist välja surnud...EJS vapi lind.... Aafriak seakatk näiteks on üks nendest kohutavatest asjadest. Aafrika seakatk jääb siia pikaks pikaks ajaks 20 aastat kindlasti...ja kui jahimehed jätkavad emiste hoidmist ja metssigade toitmist, siis veelgi kauemaks....
29.04.2017 17:29
Koprad on tõprad, hea nali. Siiski on inimesed tulnud koprate alale . Tuleb meeles pidada , et inimesed hävitavad loodust , mitte loomad .
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega