Kõrvitsat jagub isegi elevandile
Tallinna Loomaaia Sõprade Selts kutsus kevadel üles panema kõrvitsataimi maha ka loomade tarvis.
Seltsi juhatuse liige Signe Kalgan ütles, et paljud seda tegidki, aga loomadega jagatakse aiasaaki meelsasti ka muidu. “Saaremaalt on tulemas sadakond kõrvitsat, mitmekümneseid portse aga Valga- ja Pärnumaalt,” rääkis ta.
Kiskjad jäävad ükskõikseks
Kõrvitsad toob tasuta ära kullerfirma DPD, kelle sõidukid on viimastel nädalatel tihtilugu neist viljadest pungil olnud.
Väiksemaid koguseid võetakse vastu otse loomaaia väravas. “Ruumi veel on, võib julgesti tuua,” julgustas Kalgan.
Loomadel on aina hea meel, ainult kiskjad ei limpsa keelt.
“Üks ablas emaelevant proovib kõike tervelt suhu toppida, aga muidu nad oskavad kõrvitsale jalaga nii täpselt peale astuda, et saavad selle siis tükikaupa suhu pista,” rääkis Kalgan.
Lisaks on loomaaeda toodud kurke ja isegi eestimaiseid arbuuse. 26. oktoobril peetakse seal suurt kõrvitsapidu. Siis saavad külastajad näha, kui hästi annetatud viljad kõhtu lähevad.
Kõrvitsate endiga on aga Eestis tänavu nagu õuntega: ühes kohas uputab, teises tundub saak kesine. Keskmiselt olevat aga parem kui mullu.
Maalehte igal aastal üha suurematest viljadest teavitanud Silla talu pererahvas Läänemaalt pidi kurbusega tõdema, et järjekordset rekordit ei tule. Kanad nimelt siblisid taimed ära!
Teises kohas tõdeti teistpidi üllatust. “Meil oli suvi nii kuiv, lausa põud, aga kõrvitsasaak on korralik,” sõnas Rehemäe talu perenaine Viivi Liias.
Jõgevamaal kümnel hektaril kõrvitsaid kasvatav talu müüb saagi Põltsamaa Felixile. Kümnelt hektarilt tuleb 180 tonni.
“Kasvatame varuga. Vahel on juhtunud, et teistel ei tule planeeritud kogust ja siis saame rohkem müüa,” selgitas Liias.
Põltsamaa Felix ostab igal aastal tuhat tonni kõrvitsat ja palkab koristusajaks lisatööjõudu.
Firma turundusdirektor Marek Viilol ütles, et nende poolt vaadates on saak igati hea. Enamik hoidiseid läheb Soome ja Rootsi, kus neid süüakse kogu aasta vältel. Eestis on peamine hooaeg jõulude ajal.
“Soome ja Rootsi müüdavad tooted on Eestisse tehtavatega võrreldes erinevate lõigetega ja maitselt teistsugused. Üks erand on mangomaitselised “Magusad kõrvitsakuubid”, mis on osutunud popiks nii Soomes kui ka Eestis,” rääkis Viilol.
Pärnumaalt Felixisse 90 tonni kõrvitsaid saatev Avo Ende ütleb, et viimastel aastatel on huvi kasvanud. “Varem vahiti kõrvitsat nagu imelooma, harva, kui turul kaubaks läks, aga nüüd juba tahetakse osta,” rääkis Ende.
Ta soovitab kaupa tehes arvestada seda, et kõik sordid pole mõeldud pikaks säilitamiseks.
“Meie põllult koristatud saak läheb kohe käitlusse. Kui püüda seda kodus kevadeni hoida, siis võib küll juhtuda, et ühel hetkel kipub kõrvits lödiks ja kapipealne märjaks minema,” lausus ta.
Tulge aga jaole!
Muidu hiiglaslikku mõõtu viljadega uhkeldanud saarlastel väga suuri pomme aianurgas ei kasva. “Liiga kuiv on olnud,” põhjendas Saarte Häälele Juha Ollila, kel siiski kasvamas üks ligi kahesajakilone.
Ka teised kurtsid kuivust, samuti kaevati loomade peale – küll astunud kits kõrvitsa puruks, küll käinud keegi närimas.
Saaki peaks aga jaguma ka nendele, kel ikaldus või üldse oma peenart pole.
Viljandi lähedal lambakasvatusega tegelev Murese talu hüüdis sotsiaalmeedias vaid korra, et kes tahab, tulgu jaole, kui soovijaid ulatus kohe Võruni välja.
“Peame lambaid ja rammusat mulda jagub,” rääkis perenaine Mirja Arm. “Suvel korra rohin ja sügiseks on saak valmis.”
Kõrvitsad on talus palju sorte, kuid äri nendega ei tehta. “Olen siiani niisama jaganud, sellest on palju suurem rõõm. Ühel hommikul tulid näiteks kalamehed läbi, võtsid kõrvitsa ja andsid omalt poolt kala. See on ju väga tore!”
