Kalmu naabrimees oli sõnnikuhunniku otsas virelenud kõrvitsaime koguni välja tõmmanud, sest saaki see ei tõotanud.

Suvi läbi uputanud

Kahel eelmisel aastal hiiglaslikke kõrvitsaid kasvatanud Nõva valla Silla talu pererahvas pidi tänavu aga lehtede vahelt enne korralikult otsima, kui kõrvitsad üles leidis.

Nõval Silla talus tänavu rekordkõrvitsat ei kasvanud.
Mulluse saagiga võrreldes polnud need munakesed aga kõneväärt. “Ei, Palamusele pole tänavu midagi viia,” ütles perenaine Ilme Peedoson.
“Ja vaata seda! Kas see on siis kartulipõld?” küsis perenaine järgmiseks. Saak, neljandik tavapärasest, õnnestus kätte saada, kui järjepanu mõned päevad kuiva ilma hoidis. Enne oli nii, et mine vao vahele paadi, mitte traktoriga.

Herned läksid aia taha, peedid jäid enneolematult niruks, porgandid on lühikesed paksud jupid ning teevad märjast peenrast tõmmates lurts ja lurts. Oapeenar üksvahe lausa lainetas, aga saaki sealt sai.

“Ega meil siis üksi, kogu Läänemaad on siin suvi läbi uputanud,” räägib Peedoson. “Terve suvi oleme pikkade riietega käinud, kalossid pesin porist pidulikult puhtaks alles siis, kui kartul üles sai.”

Sellist imelikku aastat ei mäleta Ilme Peedoson ja Kalju Silla viimase 40 aasta jooksul. Juba kevad oli kehv, taimed ei tõusnud seemnest üles, või kui tõusidki, jäid kiduma. Kõrvitsaid tuli külvata mitu korda ja lõpuks läks käiku punt taimi, mis olid majast eemal ise kasvama hakanud.

Mullu Koeru vallas Ervita külas pisikeselt põllulapilt 400 kg arbuuse korjanud Janno Kupper ei saa tänavu maiustada ühegagi. Tema hinnangul oli kõrbelisi kasvutingimusi armastaval arbuusil kõige kehvem suvi mis üldse võimalik.

“Kehvem võiks olla ainult siis, kui juunis kohe lumi maha tuleks,” hindas Kupper.

Tänavu pani ta seemet maha kolm korda enam kui eelmisel aastal — see läheb puhtalt kahjumisse. “Lootus oli saada paar tonni ja ka müüma hakata,” tunnistab mees.

Tänavu suvel on arbuusi asemel pisikesed punnid. Janno Kupperi arbuusipõld Koeru vallas. Foto: Janno Kupper
Ei aidanud katteloor ega miski. Nüüd kus võiks juba hakata saaki koristama, on põllul väikesed tumedad punnid ning täiesti selge, et need enam ei valmi.

“Ega jää muud üle, kui taimed üles kiskuda. Isegi kõige kehvemat prognoosi arvestades poleks midagi niisugust osanud oodata,” sõnab Kupper. “Üleüldse kasvas tänavu ainult sibul, ka küüslaugul polnud viga ja meie kandis on kartul korralik. Muude asjadega on kehvasti, isegi kasvuhoones hakkasid tomatid-kurgid hiljem valmima,” räägib Kupper.

Avamaal on isegi parem

Lõuna-Eesti köögivilja- ja kartulikasvatajate olukord on tänavu märksa parem.

“Sibulad kasvasid küll ilusad!” kiidab Tartumaa Vara valla Lohu talu perenaine Laine Koort ja näitab kastidega päikese kätte tõstetud kullakarvalisi kerasid.

Ka porgand kasvas ilus — kanakaka graanulite peal, kaalikad ja punapeedid on ka normaalsed. Aga herned ning kilehoones sirgunud tomatid ja kurgid jäid kehvaks. Avamaal kasvas kurk isegi paremini kui kasvuhoones, seda vaatamata jahedale ja niiskele suvele.

Ka mõni kilomeeter eemal Väägvere külas elav Liivi Verev on rahul sibulasaagiga. Kusjuures ta pani juba eelmisel aastal tähele, et need sibulad, mis said aeda istutatud ja kastetud, ei kasvanud sugugi nii suureks kui põllule pandud. Tänavu on sama lugu. Vihmase suvega on juurviljad kopsakaks kasvanud — peedid ja porgandid on perenaise sõnul ilusad ning ka kartuliga võib rahul olla.

Mure on aga sellega, et neid ei saa põllult kätte — vihma on tulnud nii palju, et põld on vesine. “Vihm teeb nii palju pahandust,” pahandab Matra talu vanaperenaine.

Kasvuhoonetaimedega pole olukord roosiline. “Mai keskel tõin turult kolm kurgitaime, aga neile tulid pruunid täpid peale ja läksid edasi ka tomatitaimedele,” räägib Liivi Verev.

“Kartul sel aastal mädaneb,” kurvastab Porkna talu perenaine Liidia Henno ja lisab, et ka kartulimardikaid oli palju. Ühel päeval korjas ta lauda seina pealt päikese käest 700 mardikat. “Ma olen selline rumal inimene, kes ei pritsi,” naerab Liidia Henno. “Mardikad on ju resistentsed ja neid peaks iga kord eri mürgiga mürgitama. Kes neid kartuleid siis sööb!”

Kui mullusel kuival ja palaval suvel rõõmustasid perenaist oma peenra peal kasvanud imemagusad arbuusid, siis praegu taimed alles õitsevad ja mõnel on vaid väikesed punnid küljes. Ka melonid on väikesed.

Viinapuud on aga kenasti saaki kandmas, ka muud marjad on suured ning mahlased.

Jätkus Rootsigi viimiseks

Köögivilju konserveerivas Põltsamaa Felixis oli tänavu plaan panna Eesti, Soome ja Rootsi tarbijate jaoks purki rohkem kui 1600 tonni kurki.

Eesti turule minevad tooted valmistatakse enam kui 1000 tonnist siin kasvatatud kurkidest. Põltsamaa Felix sõlmis kokkuleppe kümne kurgikasvatajaga, kes kasvatasid kurke just nende jaoks. Kõikidele kasvatajatele anti selle tarbeks seeme, et tooraine saaks ühtlase tasemega.

ASi Põltsamaa Felix juhataja Anti Orava sõnul võib öelda, et plaanitud kogus on kätte saadud. Jagus nii Eesti kurgisööjatele kui ka ekspordiks.

“Tänavu läks esimest korda suurem kogus ehk üle 300 tonni eestimaist kurki Rootsi,” täpsustas ta. “Tõsi, suurt kurgiuputust, nagu kahel eelmisel aastal, tänavu ei olnud ning augustis tuli ette ka päevi, mil pidime tootmise seisma panema.”

Väiksema saagiga jäi Pärnu piirkond, mujal Eestis oli olukord enam-vähem ootuspärane. Kvaliteet pole kesise suve tõttu kannatada saanud. “Pigem on saagi kogumine pikema aja jooksul andnud võimaluse kurk väga värskelt purki saada,” lisas Orav.

Kapsa tootmine Põltsamaa Felixis juba käib, kõrvitsa varumist ja töötlemist alustatakse septembri teises pooles.

“Usume, et saame vajaliku koguse köögivilja kätte, ehkki kõrvitsale meeldib kuiv suvi kindlasti rohkem kui vihmane,” nentis ettevõtte juht.

SAADA FOTOD OMA VALMINUD JA MITTEVALMINUD KÖÖGIVILJADEST KONKURSILE, MILLE KOHTA SAAD TÄPSEMALT LUGEDA SIIT. LOOSIAUHINDADEKS HÜVAD AIATÖÖRIISTAD FISKARSILT!