Kose ja Kõue hääletavad iseseisvust
Mõni päev enne iseseisvuse või ühise tuleviku valimist on koselaste ja kõuekate arvamused väga erinevad.
“Seisan kindlalt ühinemisele vastu ja kavatsen rahvahääletusel öelda kindla ei,” kinnitab Anne Männisalu Kõue vallast Habaja külast. “Olen siinkandis sündinud, kasvanud ja kogu elu elanud ega usu, et ühinemisest midagi paremaks läheks. Ääremaa see on ja ääremaaks ka jääb.”
Võimalus, nagu naine tuleviku pärast ei muretseks, ei vasta aga kindlasti tõele. “Mul on kaheksa last ja kümme lapselast, tahaks, et nende elu oleks parem,” lausub pensionär. “Tööd on siin raske saada ja paljud on töökoha leidnud Tallinnas. Ega ühinemine ka seda paremaks ei tee.”
Suur vald, suured summad
Madis Maiste Kõue vallast Rõõsakülast on samuti ei-otsustaja. “Kui asi toimib, ei maksa seda torkida. Nii Kose kui ka Kõue toimivad täiesti hästi.”
Maiste seisukohas pole midagi isiklikku. “Mul on Kosel palju tuttavaid, olen seal koolis käinud ja mul pole Kose vastu vähimatki,” kinnitas ta. “Aga Kose vallavanem kirjutas vallalehes, et kui liitutakse, siis hakatakse esmalt korrastama Kose ja siis Kõue teid. Miks nii? Ja kohe tekib ka mõte, et kas Kõue teedele enam raha jätkubki.”
Samas on Kõue laenukoormus Maiste väitel poole väiksem kui Kose vallal, ühisvalla puhul see suhe ju muutuks.
“Kui me vaatame Kose volikogu, siis seal on ärimehed. See on ju teada, et nemad lähtuvad eelkõige majandushuvidest, aga ühiskondlikus elus loevad ka aated,” selgitab Maiste. “Kuid eks igaüks vaatab siin olukorda oma mätta otsast. Ja neid mättaid on palju.”
Tauno Andreas sama valla Habaja külast on aga ühinemise poolt. “Kõue on pindalalt suur, kuid rahvast on vähe ja eks suuremas vallas liiguvad suuremad rahad,” hindab ta.
Mehe töökoht on nagunii Kose vallas ja ühinemisel muutuks tema koduvald lihtsalt suuremaks. “Kavatsen küll minna ja ühinemise poolt hääletada,”
lausub ta.
Tõsi on aga see, et omavalitsuste elanike arvamus ei pea otsustajatele ehk vallavolikogudele üldse korda minema. Vähemalt seadus seda ei nõua. Ka pole oluline, kui suur osa täiskasvanud elanikest hääletamas käib.
Samas on vallad pannud ennast teatavas mõttes sundseisu, sest Kõue valla hääletusele kutsuval plakatil on selgelt kirjas küsimus “Miks peaks arvamust avaldama tulema?” ja selle all tõdemus “Minust sõltub kõik!”. Kose plakat aga ütleb: “Kui sul pole ükskõik, tule rahvaküsitlusele!”
Hirm kooli pärast
Nende üleskutsete vaimus läheb oma häält andma ka Kõue valla Habaja küla elanik Kärt Kõverjalg.
“Olen siin üles kasvanud ja muidugi läheb mulle korda, mis siin toimub,” tunnistab ta, nimetades ühinemist “noorte ja vanade hulgas praegu kõige kuumemaks teemaks”.
Veidi üle aastast last kasvatav naine mõtleb sellest, mis kodukandist edasi saab. “Inimesed kardavad, et ühinemisel kaob töökohti, samuti võib ähvardada oht, et Ardu põhikool muutub algkooliks,” edastab ta. “Samas praegu on nii, et Kose vald toetab oma valla laste huviharidust, Kõue aga mitte, ja lapsevanemale on see juba oluline argument.”
Kõverjalg ise on kindlalt ühinemise poolt. “Lähen hääletusele, samuti kutsun kaasa kõik sõbrad. See on koht, kus meie hääl loeb ja me ei saa mingil juhul jääda kõrvaltvaatajateks.”
Uno Liiv Kose vallast Paunkülast vajab aga veel mõtlemisaega. “Eks kunagi varem olid Kose ja Kõue üks vald ja miks see ei võiks nii olla?” küsib ta, viidates ilmselt ka kunagisele Kose kihelkonnale. “Samas on nii “ei” kui “jah” puhul oma plussid ja miinused.”
Kose valla inimesed tunduvad aga pisut ükskõiksemad. Võib-olla on asi selles, et ühinemise korral saab ühiseks nimeks just Kose vald, täpsemalt, Kõue liitub Kosega, ning kaotada poleks seega nagu midagi, võita aga terve naabervalla territoorium ja rahvas veel peale selle.
“Mina olen poolt, suurem on ikka parem,” tõdeb Aare Muru Koselt. “Kõue inimesed on siin aga vast huvilisemad, sest väiksem tahab ikka suurema külje alla pugeda. Miks muidu Eesti Euroopa Liitu tahtis saada.”
Silja Oleski küsimus on aga teistsugune: mis sellest paremaks läheks? Või siis ka – mis läheks halvemaks? Kui aga midagi ei muutu, miks siis seda teha? “Aga kui ilma ei saa, mis seal ikka, eks siis tuleb liituda,” võtab ta ehteestlaslikult kokku.
Lõpuks ka tulemus
Laivi Malk tõdeb, et ühinemisest on räägitud juba aastaid ja “eks siis nüüd on lõpuks kuhugi välja jõutud”.
Tõepoolest pole tegu esimese katsega. Samade valdade vahel toimusid ühinemiskõnelused ka aastatel 2004−2005, tookord ütles Kõue volikogu lõpuks “ei”.
Vaatamata mitu kuud kestnud kihutustööle on siiski ka neid, kellele 16., 17. ja 18. novembril toimuv rahvahääletus on uudiseks. “Meie elame Kose ääremaal ja pole midagi kuulnud,” tõdesid mees ja naine, kes eelistasid tundmatuks jääda. “On see ikka tõsine jutt? Meie teeme tööd ja tegeleme oma asjadega, vahel käime poes, siin küll ühinemisest keegi midagi ei rääkinud!”
Ilmselt ei olnud ääremaalased ka lugenud blogi aadressil kosekoue.blogspot.com, mille avaloona ilutseb üleskutse “Kose ja Kõue volikogude esimehed: osalege rahvaküsitlusel!”.
Tõenäoliselt pole nad ka Facebooki kasutajad, vähemalt on külastamata jäänud lehekülg www.facebook.com/KoseKoue2013. Läbi lugemata oli neil ka 9 lk pikkune ühinemisleping.
Milles aga seisneb rahvahääletuse olulisus Eestile? Seni viimane omavalitsuste ühinemine, Kaisma liitumine Vändraga, leidis aset kolm aastat tagasi…
Kose vald
- 237 km².
- 5765 elanikku.
- Keskus: Kose.
Kõue vald
- 295,5 km².
- 1644 elanikku.
- Keskus: Ardu.
