Seisab tuliuus tehas ja tapamaja

Omaaegsed kinnisvaraärimehed Allan Kool ja Marco Pärtel soetasid Kostiveres asuva ja hääbumismärke ilmutama hakkava lihatööstuse 2008. aastal, viimane toodang tuli sealt 2009. aastal. Seejärel lükati vana tehas sisuliselt maatasa ning asuti ehitama uut tööstust, mille juurde rajati ka ajakohane tapamaja sigade, veiste, lammaste ja kitsede töötlemiseks ning tootmistsehh erinevas sortimendis jahutatud liha lõikamiseks ja pakendamiseks.
Nüüdseks on mehed lihatööstuse omanikfirma osaluse edasi müünud.

PRIA-st taotleti toetust ja tehasesse paigutati ka oma raha. Kokku läks Eesti mõistes keskmise suurusega lihatööstus maksma 1,5 miljonit eurot, PRIA osa selles oli 600 000 eurot. Pangalaenu pole.
2011. aastal määras PRIA Kostivere Lihatööstusele toetuse summas 600 320 eurot tootmishoone rekonstrueerimiseks ja seadmete ostmiseks.
Kui objekt järgnevail aastail valmis, esitati PRIA-le selle kohta kuludokumendid ja kui PRIA inspektorid dokumendid ja objekti üle olid kontrollinud, maksti välja ka küsitud toetus, kokku 597 615,54 eurot.

Põhimõtteliselt oli Kostivere Lihatööstus jõudnud etappi, kus tarvitsenuks vaid vajutada nuppu ja toodang hakkab tulema. Aga meeste ajastus uue lihatööstusega turule tulla osutus äärmiselt ebaõnnestunuks. Juba 2014. aastal pööras kodumaine lihaturg sedavõrd põhja, et ka juba tegutsevad väiketööstused kannatasid kahjumit. Nimelt hakkasid Venemaa sisseveokeelu ja seakatku tõttu ka meie suured lihatööstused kauplema turul, mis siiani oli olnud väikeste tegijate pärusmaa. Müügitegevus suunati siseturule, sh turukaubandusele ja müügile väikepoodides. Oldi seisus, kus tooraine hind küll langeb, ent toodangut pole kusagile müüa. Samasse aega jääb ka näiteks Rey seakasvatuse pankrot ja mitme teise suure seakasvatusettevõtte tegevuse lõpetamine.

Kostiveres hakati otsima uut nišši, olgu selleks siis allhanke tegemine Soome, loobumine Eesti oludes kulukast tapateenusest, keskendumine tootmises jahutatud liha pakkumisele HoReCa ja catering´i klientidele või juurutada loomade nn rituaalset tapmist (halal), mis Eestis on aga praegu veel keelu all.
Nüüdseks on siis selge, et ühestki neist ei saanud õiget asja. Mõned kuud enne pankrotti püüdsid Kostivere Lihatööstuse omanikud ka ettevõtet tervikuna müüa, aga ka see jooksis liiva.

PRIA koostab toetuse tagasinõuet

PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik ütleb nüüd, et selleks, et projekt saaks valmis ja toimima, on mitmeid kordi antud tähtaja pikendust investeeringu teostamiseks ja sihipärasesse kasutusse võtmiseks.

„Kuna objekt ei saanud sihipärasesse kasutusse – tehas ei hakanud tööle – siis tegi PRIA 14.07.2016 kogu väljamakstud summa osas tagasinõude otsuse,“ kinnitab ta.
Tänavu jaanuaris jõudis PRIA-ni info, et Harju Maakohtu 21. detsembri 2016. aasta kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-11117 kuulutati välja OÜ Kostivere Lihatööstus pankrot, pankrotihalduriks kinnitati Katrin Prükk.

Sarv-Kaasiku sõnul on PRIA-l nüüd kaks kuud aega esitada pankrotihaldurile PRIA nimel nõue osaühingu vastu. Selle koostamine on praegu käimas. PRIA nõutavas summas lisandub põhivõlale viivis 59 163,94 eurot ning kokku on PRIA nõue Kostivere Lihatööstuselt 656 779,40 eurot.
„Millises järjekorras PRIA nõue tagastuste „pingereas“, sõltub sellest, millised on teised võlanõuded,“ ütleb Sarv-Kaasik. „Selle kohta meil praegu info puudub.“

Peagi kogunevad võlausaldajad

Praeguseks on pankrotiprotsess sellises seisus, et 8. veebruaril toimub võlausaldajate esimene koosolek, kus arutatakse, kuidas lihatööstuse müügiprotsessi oleks kõige mõistlikum korraldada.
Pankrotihaldur Katrin Prükk märgib, et tema eesmärk on leppida võlausaldajatega kokku, kas tahetakse läbi vii aka vara hindamine, sest tema seda ajutise pankrotihaldurina pole praegu veel teinud. Võimalik on müügihinind ka ilma eraldi hindamist läbi viimata kokku leppida.

Prüki sõnul laekus just täna temale ka PRIA võlanõue. Lisaks on ettevõte kopsaka summa võlgu tehase ehitajale.
“Seadus ütleb, et pankroti korral asub esimesel järjekohal raha tagasisaamises pandipidaja, seda juhul, kui raha pärineb pandivara müügist,” kirjeldab Katrin Prükk protsessi. “Kuna PRIA-l panti pole, siis on nemad teisel järjekohal.”

MIS ON MIS: OÜ Kostivere Lihatööstus

• Asutatud 2002. aastal.
• Omanik OÜ Laenupunkt.
• Investeeringu suurus 1,5 miljonit eurot, sellest PRIA toetus 600 000 eurot.
• Uus tootmishoone 1000 m2, naabruses asuv vana tootmishoone samuti 1000 m2.
• Tapatsehhi võimekus on võtta vastu 120–150 siga või lammast või 25 veist päevas.
• Külmkambrid mahutavad maksimaalselt 20 tonni liha.
• Tööjõuvajadus 11 inimest.
• Aastal 2014 oli ettevõtte käive 2800 eurot, kahjum 25 497 eurot.
• Eelmiste omanike ajal 2008. aastal, oli firma müügitulu ligi 3 miljonit eurot, kasum ligi 32 000 eurot.
Allikas: Maaleht