Kruuda: Tere võlg on suur, aga mitte liiga suur

AS Tere toodab nüüd Tallinna asemel Viljandis ja Põlvas. ASi Tere juhataja Oliver Kruuda selgitab, kuidas on tootmise ümberkorraldused end õigustanud.

Kevadel kurtsid piimatootjad, et Tere ei pea maksegraafikust kinni. Millest see tuli?

Maksegraafikust kinnipidamise nimel teeme tööd.

Tänasel päeval võib juba ka tõdeda, et Eestis on varutava tooraine maksetähtajad liikunud väga lühikese perioodi peale, samas kui meie ekspordipartnerite ja osade suurte kaubakettide tähtajad kõiguvad 45 ja 90 päeva vahel.

Oleme alati olnud Eesti toorpiima hinna kergitajad turul, nii oli see 2003. aasta lõpus, 2007. aasta jooksul, 2011. aasta aprillis, kui kehtestasime Eesti tooraine hinna terveks suveks 33 eurosendi juurde.

Ka sel kevadel olime esimesed, kes pakkusid talvehindasid oma piimatootjatele terveks suveks.

Pakkusime ka koostööd lõssipulbri ja või tootmiseks, sest maailmaturu hinnad võimaldavad eksporti mineva toodangu eest praegu pakkuda piimatootjatele tipuhinda, mis ulatub 39−41 eurosendini.

Kas ASi Tere võlakoorem on liiga suur?

Suur, aga mitte liiga suur. Meie võõrvahendite summa bilansis tuleb Põlva tehase ostmisest 2008. aasta lõpus, sest sai kaasatud 54miljoniline pangalaen. Praeguseks on peaaegu pool laenu tasutud.

Oleme ümber korraldanud suure ettevõtte, mis varem tootis nn masstooteid suures koguses ekspordiks, efektiivseks lisandväärtustooteid tootvaks ettevõtteks.

Meie turud on hakanud välja kujunema, me ei rabele täitma iga eksporditellimust, millel ei pruugi olla perspektiivi tulevikus, ega tooda odavalt kaubanduskettide omatooteid.

Arvame, et tootel leti peal peab ikka olema ka peremees, kes julgeb selle eest vastutada.

Nüüd suuname oma raha sellesse, et toota uute lahenduste ja süsteemide abil rohkem.

Pakkeliinide otstesse on vaja rohkem automaatikat ja pakkeroboteid, sest inimestele on see väga raske töö.