Muna on üks neist looduse imedest, mida inimkond on aastatuhandeid imetlenud. Vastuse otsimine küsimusele, kumb oli enne, kas muna või kana, on andnud tööd ja leiba tuhandetele suurimatele mõtlejatele.

Muna sümboliseerib elu. Kirikule on valge muna patuta viljastamise sümbol, paljude rahvaste jaoks on muna elu jätkumise võrdkuju.

Ka eestlased on munasse alati austusega suhtunud. Näitavad seda ju ka tuntud vanasõnad: muna ei kuku kanast kaugele; parem üks muna peos kui kaks muna katusel jne.

Nüüd on aga ühiskonda raputanud ärevad teated sellest, et veel hiljuti kaupluselettidel lebanud munad on hakanud salapäraselt kaduma.

"Eestis levib munapaanika", "Munapaanika hiilis Saaremaale", "Ka Soomes lööb laineid munapaanika", "Kumb oli enne, kas Euroopa Liit või munapaanika?" - sellised verdtarretavad pealkirjad on vallutanud ajalehtede ja ajakirjade esikaaned. Meie seni nii tasakaalukas munapoliitika on saanud ränga tagasilöögi.

"Majanduskriis on inimesi sügavalt frustreerinud," selgitas Vabariikliku Muna- ja Kanaõiguste Instituudi (VMKI) teadur Valdur Rindkere. "Võõraviha on sellises olukorras kiire tekkima. Süüdlasi kõikides hädades nähakse just nendes, kes meist erinevad."

Instituudi uuringud näitavad, et jõhker ümberkäimine munadega on omane ka teistele rahvustele.

"Oleme saanud teateid soomlaste kohta, kes oma näiliselt turvaliste koduseinte vahel mune erakordse jõhkrusega kohtlevad. Mune on klopitud ja koksitud, neid on pandud keevasse vette ning seal pikka aega keedetud.

Sarnaselt eestlaste ja soomlastega on munade purukslöömist ning praadimist kuumal pannil esinenud paljudes Euroopa riikides, sh Saksamaal, Prantsusmaal ja Hollandis."

Valdur Rindkere sõnul on viimane aeg võtta radikaalseid meetmeid, et päästa Euroopa munad lõplikust hävingust.

"Euroopa Liidu konstitutsiooni täiendus on juba ette valmistatud," lausus ta. "Põhiseaduse preambulisse lisatakse säte, mille kohaselt ei tohi mitte kedagi kloppida, koksida, keeta või praadida ainuüksi sellepärast, et ta on muna."

SERGEI KRAANA

ELi erakorraline ja täieõiguslik munavolinik Eestis


KOKSTI

peen rahakott krimpsutas nägu

kui näpud ma pistsin ta põue

mind põlvega lõi keset õue

käin harkis kui võõrmunakägu

A. ITSKOK



VILDE VAADE

ANTON VILDE

Mina usun Parbust ja Seppa!

Vaevalt sai Tallinna linnavalitsus rahvaküsitluse toetusel tasuta sõidule üle minna, kui linnasaksad Parbus ja Sepp otse kohtusaalist kinnimajja viidi.

Paduparteilasena algatasin suhtlusvõrgustikus kampaania "Meie usume Parbusesse! Meie usume Sepasse!". Aga vähemalt hea, et mehed said lasta end enne rahvaloenduse lõppu vabaduses üle lugeda.

1. aprillil ei uskunud ma mitte kedagi. Isegi Ansipit ei uskunud sel päeval. Kõvasti sain naerda, kui kuulsin raadiost, et valitsus tõstis 1. aprillist pensioni.

Ei noh, tere kevad küll! Oskavad ka pensionäride üle naerda ja neid tillist tõmmata! Häbi teil olgu niimoodi vanu inimesi narrida keset külma kevadet.

Riigikogu liige proua Tuus-Laul saatis mulle Ugandast päikeselise kirja. Eesti vaeste eest võitlev proua kirjutas, et tal on seal koos teiste Riigikogu liikmetega nii hea ja soe rannas lesida, et jääkski või sinna. Ta lisas, et reisi tipp oli see, kui nad said seal kohtuda Soome ning Baltimaade parlamendiliikmetega.

Käisin 1. aprilli puhul Tallinna kainestusmajas. Ekskursioonil või nii.

Sealt kuulsin viimaseid superuudiseid: Tallinna linnal olla kavas teha rahvaküsitlus teemal, kas alkohol peaks olema pealinnas tasuta.

Kava järgi saaksid kõik ametlikud Tallinna elanikud 2013. aasta 1. jaanuarist munitsipaalalkoholipoest tasuta munitsipaalalkoholi.

Lao aga ID-kaart letti, müüja kontrollib elanikuks olemist ning tasuta kärakas ongi olemas. Kes ei ole Tallinna kodanik, see lakkugu või panni, tasuta viinuskat ei saa.

Nagu teada sain, on nii tasuta alkoholi kui ka tasuta ühissõiduki eesmärk Tallinnas see, et üha rohkem inimesi end tallinlaseks registreeriks. See olla suur samm haldusreformi suunas.

Tasuta alkoholi rahvaküsitlus läheb maksma kõigest 250 000 eurot, raha tuleb alkoholi ja sellest tingitud vaevuste ennetamise programmi fondist.

Kodanikud, piim läheb kohe palju kallimaks. Tõtake poodi! Piim tuleb veel odava hinnaga kokku osta - enne kui hilja. Mina igatahes lähen ja ostan 33 pakki ära. Mine tea, kas tulevikus enam jaksabki osta.



RAHVALOENDAJA

JÜRGEN ROOSTE

Külm, tuuline, märg ja jube.

Eestimaa talv.

Rahvaloendaja jõuab väikses asulas

vastutuult rühkides päevinäinud puumaja juurde.

Sisse kutsutakse. Kodu on hubane,

iga asi ei seisa vast omal kohal,

aga puhas ja ilus on siin küll, ainult...

Igast orvast, uksepraost, voodinukatagusest,

kapikõrvasest piilub põlevil silmil lapsi.

Suurpere, rõõmustab rahvaloendaja. Ja hakkab loendama.

Jõuab sinnani, et pärib pereema ametit.

"Õpetaja," nuuskab too ninaga.

"Ja pereisa on..."

"Tuletõrjuja," ohkab halli värvi mehike kuidagi nukralt.

"Lollid, kirjutage lihtsalt - lollid!" purtsatab

kõige vanem tütar nutma.


VAATAKS TÕTT

TIIT KÄNDLER: "Kolm-neli miljardit aastat tagasi oli maamunal üks elusrakne, kellest põlvneb kogu elu Maal. Isegi Eesti usuasjade riigiametnik."

Eesti Päevaleht, 17. detsember 1997



TÕRRE PÕHJAST

Lärm ei tõesta midagi. Pelgalt munaga maha saanud kana kaagutab sageli nii, nagu oleks munenud asteroidi.

MARK TWAIN



PAETISME

- Sünoptikud paluvad suveajale üleminekuks ajapikendust.

- Suveajale üle minnes sai kellaviieteest kellakuuetee.

- Loendatud inimeste arv ületas eeldatava rahvaarvu. Mida tehakse üleliigsete inimestega?

- Väärt mees on briljantse mõistuse, kuldsuu ja hõbekõriga.

JÜRI PAET



TÕSI TAGA

- Kas lihavõtte ajal kala võtab?

- Kas munarakud tekivad usinast munadesügamisest?

- Kehva mehe munaliköör on pits puskarit ja jalaga munadesse!

- Töö tahab tegemist, mitte munad sügamist!

- Kui kanafarm pankrotti läheb, jäävad munad pankrotipessa.

ANDRES ÜLVISTE