Kui tahate vanana hästi elada, ärge kurjustage lastega
45 aastat tagasi olid Tartu ülikooli eripedagoogide esimese lennu neljanda kursuse üliõpilased jõudnud praktikani ja Tartu abikooli (praegune Tartu Kroonuaia kool) oli oodata suuremat dessanti. Kuid nappis õpetajaid, kes oleksid valmis tudengeid juhendama ja näidistunde andma. Nii kutsuski toonane direktor tööle Tartu pedagoogilise seminari harjutuskooli kogenud õpetaja Eha Vihma.
Peagi sündis Vihmal ühistöös Eesti eripedagoogika vaimse isa Karl Karlepiga metoodika õpiraskustega ja kerge intellektipuudega õpilastele eesti keele õpetamiseks. Valmisid õppekavad ja metoodilised juhendid lihtsustatud õppekava alusel õpetamiseks ning peateos – aabits, millest on välja antud kolm täiendatud trükki.
Äsja 80. sünnipäeva tähistanud Eha Vihm on juba kuus aastat kodune, kuid käib sagedasti kolleegidel külas, elab kaasa Eesti hariduselule ja õpetab kodus tuttavate lapsi. Praegu õpib Eha Vihma käe all eesti keelt viieaastane poiss, kelle ema on venelane ja isa itaallane. Vihm õpib oma õpilaselt itaaliakeelseid sõnu.
„Lapsed panid mulle koolis nimeks Naljaõpetaja. Nagu midagi juhtus, lähenesin naljaga. Ütlesin, et küll sa tegid ikka hästi, et nii halvasti käitud. Laps sai pilkest aru,” meenutab Eha Vihm. „Terve elu olen saanud hakkama nalja, naeru ja headusega. Seda sisendas mulle kodu. Ma ei kuulnud kunagi kurja sõna. Meie ema oli lihtne naine, ta lõikas Põlva rajooni lehest kasvatusliku sisuga artiklid välja, saatis mulle ning ütles: kevad on käes, ärge jätke kedagi istuma, mõelge emadele.”
"Ma pole tööd teinud kuulsuse, vaid südametunnistuse pärast," rõhutas Vihma. "Mida külvad, seda lõikad. Kui hea on vanana seda nautida! Inimlikkus on õpetaja juures kõige tähtsam. Kes tahab vanana hästi elada, ärge kurjustage lastega."
