Kuidas hooldada hostat
Ostsin mõned hostataimed ja istutasin nad surnuaeda. Need on heledad väikeselehelised, rohelise servaga. Istutamise ajal panin neile ka mulda, et taimedel oleks rohkem jõudu. Surnuaial mulda peaaegu ei olegi, on ainult puhas liiv. Esialgsest mullast jääb varsti väheseks.
Millega neid väetada, et nad ilusad püsiksid?
Vastab KADRIN LINNA
Hostad eelistavad poolvarjulist kasvukohta ja sügavapõhjalist parasniisket huumusrikast mulda, aga lepivad ka varjulise paigaga. Niiskemas mullas kasvavad nad hästi päikesepaistelgi. Kuivas liivmullas või liivas jäävad taimed kiduraks. Varjus kasvades muutub lehtede värvus ühtlaselt roheliseks, olgugi et muidu on nad valgekirjud või sinakad. Seevastu lauspäikeses kõrbevad lehed pruunikaks.
Seemnest kasvatatud noored taimed arenevad esimesel paaril aastal väga aeglaselt, õitsema hakkavad enamasti 3.-4. kasvuaastal. See-eest on hostad väga pikaealised talvekindlad püsililled, kelle dekoratiivsus ajaga vaid suureneb. Nad võivad ühel kohal kasvada ja seejuures ilusad välja näha üle paarikümne aasta.
Ümberistutamist ning jagamist vajavad hostad alles siis, kui puhmad muutuvad väga tihedaks ja risoomid kerkivad mättana peenra pinnast kõrgemale.
Parim väetis hostadele on rammus kompostmuld, eriti liivasel pinnasel, millele peaks ka rasket savikat mulda juurde segama. Sellega parandate pinnase niiskusepidavust. Mineraalväetiste kogusega olge õige ettevaatlik, sest üleväetatud taimed vananevad kiiremini. Liigne lämmastik soodustab ülemäärast lopsakat kasvu, muutes taimele omast välimust ja vähendades talvekindlust. Mõnda lilleväetissegu andke kevadel pakendil näidatud normi asemel vähendatud koguses, vältige selle sattumist puhma keskele. Väetage kuiva ilmaga, kui lehtedel pole veepiisku. Kobestage väetis 10 cm sügavusele mulda.
Liilialiste sugukonda kuuluvas perekonnas hosta (Hosta) on 40 liiki, mis looduslikult kasvavad Hiinas, Koreas ja Jaapanis. Varem tunti ning paljundati Eestis kümmekonda lainja hosta (H. undulata) ja sinihalli hosta (H. sieboldiana) sorti, nüüdseks on aga sortide valik paisunud sadadesse.
Need kõik erinevad nii lehtede kuju, suuruse, värvuse ja kõrguse poolest kui ka õite kujult, suuruselt ja värvuselt. Esineb kääbuskasvulisi (15 cm), keskmise kõrgusega ja kõrgeid (80 cm) sorte, mis asjast huvitatule võrdlemisi kergesti kättesaadavad. Seega sorti ja tema omadusi teadmata ei oska arvata, missugune peab taim täiskasvanuna välja nägema.
