Kuidas jagatakse vara, mis omandatud Soomes?
Minu tütrel on tänaseni muutmata notariaalne testament kogu tema varale, mis on tehtud minu kui lapsevanema kasuks 2002. aastal. 2005 ostis tütar pangalaenuga maja, kus ma sees elan. 2009. a registreeris tütar end FIEna Soomes, järgmisel aastal ta abiellus. Kas maja eest tehtud igakuised sissemaksed pangale kuuluvad nüüd pärast abiellumist ühisvara hulka (abielujärgsed sissemaksed)? Kui halbade asjaolude kokkulangemisel tütrega midagi juhtub, kas pean siis majast välja minema, sest ei jõua seda välja osta? Ja kuidas jääb sel juhul temale kuuluvate FIE varadega Soomes? Kas olen siis ka mingil moel nende varade pärija?
V. L.
VASTAB
Ivo Mahhov
vandeadvokaat
Kui tütar ja tema abikaasa elasid abiellumise ajal Soomes, siis kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele eelduslikult Soome seadust (vt rahvusvahelise eraõiguse seaduse §d 57 ja 58). Seda vaatamata isegi sellele, et osa vara asub Eestis.
Soome abieluvara reguleeriv seadus (avioliittolaki) erineb aga meie omast. Kui meil on tähtis, kas vara on omandatud enne või pärast abiellumist, siis Soomes see erilist rolli ei mängi. Seal kehtib varade lahususe põhimõte – kumbki on tema nimel oleva vara täieõiguslik omanik.
Näiteks ei nõua Soome seadused, et teie tütar oma Eestisse jäänud kinnistu müügiks abikaasalt luba küsiks. Isegi mitte siis, kui tütar ostis selle kinnistu abielu ajal. Eesti seadused aga abielu ajal ostetud kinnistut ilma abikaasa nõusolekuta müüa ei lubaks.
Küll aga on Soomes tähtis, kumb abikaasadest on varakam. Abielu lõppemisel, näiteks lahutuse või surma korral, astub seadus välja vähemkindlustatud üleelanud abikaasa kaitseks. Kui abieluvaralepingut sõlmitud ei ole, võetakse erinevalt Eestist arvesse ka abielueelne vara.
Varakama poole osast arvestatakse teisele kompensatsiooni nii, et rahaliselt osutuvad mõlemad pooled võrdseks. Sisuliselt tähendab see, et kui teie tütar on oma abikaasast rikkam, siis peate te tütre järelt päritud vara arvelt tema abikaasat toetama. Võib öelda, et Soomes lubab jõukam pool juba abielu sõlmimise faktiga jätta teisele osa ka oma varast.
Mis puudutab pärandamist ja pärimist, siis nii Soome kui ka Eesti pärimisseadus tunnistab testeerimisõigust. Erinev on siiski sundosa regulatsioon – mis juhtudel sugulasi pärandist ilma jätta ei saa.
Soome seadus tunnistab testamendi osalist kehtetust ja alanevate sugulaste reservatsioonideta sundosaõigust pärandis, sõltumata laste-lastelaste töövõimest või abivajadusest. Vaid abikaasa õigused sõltuvad tema olukorrast.
Eesti seadused lubavad aga testamendist mööda minna nii ilmajäetud abikaasa kui ka laste kasuks üksnes ja ainult siis, kui nad pärandaja ülalpidamist vajavad.
