Loomad, nii nagu inimesedki, võivad kuuma päikese ja vedeliku puuduse tulemusel saada kuumarabanduse. Selle ennetamiseks tuleks käituda vastavalt loomaarstide nõuannetele. Loomaga koos kodus olles on kerge jälgida, et lemmik pääseks päikese eest varju ning saaks piisavalt puhast vett. Olukord muutub, kui loomaomanik plaanib kodust lahkuda. Sellisel juhul tuleb langetada otsus, kas jätta loom üksi või võtta kaasa. Mõlemal variandil on omad miinusküljed.

Loomaarst Reio Michelson tõdeb, et kuumade ilmadega ei ole pikkadele sõitudele loomi soovitav kaasa võtta. „Transpordiga sõitmisel tuleb tagada kindlasti palju õhku. Autoga liigeldes on oluline, et mingil juhul parkimise ajaks looma autosse ei jäetaks,“ rõhutab Michelson.

Näiteks koerte jaoks on äärmiselt oluline jahe ja hapnikurikas õhk, sest neil puudub võime higistada. Koerte nahas ei ole higinäärmeid. Erandiks on üksnes käpapadjandid, ent sealsete higinäärmete ülesandeks on padjandite pehmuse säilitamine. Koerad saavad end jahutada üksnes ventileerimise kaudu. 

Lemmikut tuleb hoolega jälgida ka palava ilmaga jalgsi liikudes. Liiga pikkasid jalutuskäike ei ole samuti soovitav ette võtta. Reio Michelson leiab, et ei pikk ega lühike karvkate ole kuuma ilmaga loomale abiks. „Paksu kasukaga loomal on muidugi palav. Samas liiga õhukese karvaga looma võib päike põletama hakata,“ kirjeldab loomaarst olukorda.

Üksinda koju jäätud lemmikut varitsevad samuti ohud. Michelson nendib, et juhul kui omanik pikemaks ajaks ära sõidab, siis tuleks kindlasti leida abiline, kes looma eest hoolitseb. „Tuleks mõelda, kes vaatab ja hooldab. Seda tuleks loomulikult teha ka juhul, kui kuumalainet oodata ei ole,“ manitseb Michelson.

Kuumade ilmade ajal võib probleem tekkida ka lühemaks ajaks koju jäätud lemmikuga. Näiteks võib looma jaoks kujuneda suureks probleemiks, kui ta ette pandud veekausi ümber ajab. Ette võib tulla ka situatsioone, kus omaniku lahkumise ajal ketikoeral küll varjuline koht olemas on, kuid päeva jooksul ka sinna päike paistma hakkab.

Olgu hoolimatusest või kurva juhuse tõttu, ülekuumenemist tuleb meie neljajalgsete sõprade puhul aegajalt ette. Mida sellisel juhul teha? Michelson leiab, et kõige olulisem on kiiresti reageerida. Ta sõnab: „Tuleb kiiresti tegutseda, püüda jahutada!“ Michelson lisab, et sageli võivad naabrid olla looma elupäästjad, kui nad õigeaegselt reageerivad.

Jahutamiseks tuleb loom vilusse viia ja talle vett pakkuda. Teda võib ka jaheda veega kasta. Reio Michelson nendib, et teatud hetkel võib oma jõududest väheks jääda. „Kui loom enam ei reageeri, siis tuleb kiirest abi otsida!“ rõhutab ta. „Linnas on arstid lähemal ja abi kiiremini saadav. Kriitilisem on olukord maal ja looduses olla, kus abi kaugel,“ sõnab Michelson.
Coco ja Nipi

Ehkki meie neljajalgsed sõbrad seda sõnadega väljendada ei saa, on ka nende jaoks liigne kuumus ebamugav ning koguni eluohtlik. Niisiis on inimeste ülesandeks ilmaolusid adekvaatselt hinnata ning oma lemmikute elukeskkond neile vastavaks kujundada.