• M pärineb foiniikia tähest mēm, mille tähendus oli vesi.
  • Lühend m tähendab keeleteaduses maskuliini ehk meessugu, f (feminiin) naissugu. Mõnes keeles on ka n (neutrum) ehk kesksugu.

Kas eesti keeles on sugu? Grammatikas ei ole, ent sõnavaras on siiski selle hõngu. Mis soost on modell? Ju ta naissoost on, kui isast mannekeeni tuleb tähistada sõnaga meesmodell. Mis soost on direktor? Ju ta meessoost on, kui tema kolleeg on kas naisdirektor või direktriss.

On keeli, kus nimisõnade sugu ei põhine meeste-naiste, vaid mõnel muul vastandusel. Näiteks elus-elutu, tugev-nõrk, suur-väike.

Aafrika ganda ehk luganda keeles (10 miljonit kõnelejat) on kümme sugu: inimesed, pikad asjad, loomad, mitmesugused muud asjad, suured asjad ja vedelikud, väikesed asjad, keeled, pejoratiivid ehk halvustavad keelendid, infinitiivid ehk tegevusnimed, hulgasõnad.

NETI RENT: “Saksa keel on lihtne. Tuleb vaid nimisõnade sood ja artiklid endale selgeks teha, ja edasi on asi lapsemäng.

Metallid on loomulikult kesksoost, ehkki teras, der Stahl on meessoost. Meessoost olendid on muidugi meessoost, ehkki meeskond, die Mannschaft on naissoost. Naissoost olendid on mõistagi naissoost, ehkki naine, das Weib on kesksoost.”

  • Natuke peamurdmist. Kuidas kirjutada rooma numbritega miljon, kusjuures kahe joonega?
  • N pärineb semi tähest nun, mille tähendus oli madu või kala.
  • N on põhi — peailmakaar, mille asimuut on 0° ehk 360°. Tähis N on pärit saksa sõnast Norden ja inglise sõnast North. Nood omakorda võivad pärineda protoindoeuroopa liitest ner-, mis tähendas vasakul. Põhi oli päikesetõusust vasakut kätt.
Ilmakaared

Eesti ilmakaarestik: N — põhi, NNE — põhjakirre, NE — kirre, ENE — idakirre, E — ida, ESE — idakagu, SE — kagu, SSE — lõunakagu, S — lõuna, SSW — lõunaedel, SW — edel, WSW — lääneedel, W — lääs, WNW — lääneloe, NW — loe, NNW — põhjaloe.

  • N on riigi tunnusmärk Norra mootorsõidukil. I auto taguotsal tähendab Itaalia, J Jaapan, B Belgia, A Austria, ent E ei ole Eesti, vaid Hispaania (España). Eesti tunnusmärk on EST.
  • N tähistab ka kedagi või midagi nimetamata või täpsustamata jäetut. Nimi pole tähtis — ütleme härra N. Ajateenijad N. väeosast. N. N. on tundmatu isik; see ja see.
  • O, tähestiku vanim täht, on pärit semi tähest ’ain, mille tähendus oli silm.
  • Läti O on maailma ainuke ühetäheline kolmiktäishäälik ehk triftong. Näiteks sõna ko (mis) hääldub [kuoa].
  • O ehk hapnik on kõige levinum element maakoores — kaalu järgi 46%. Järgnevad räni — 27%, alumiinium — 8%, raud — 6%, kaltsium 5% jt.

Kes tahab algainetest inimest koostada, peab keemiliste elementide poest samuti kõige rohkem hapnikku ostma — kaalu järgi 65%.

Inimkeha koostis

ElementSümbol%
HapnikO65
SüsinikC18
VesinikH10
LämmastikN3
KaltsiumCa1,5
FosforP1,2
KaaliumK0,2
VäävelS0,2
KloorCl0,2
NaatriumNa0,1
MagneesiumMg0,05
RaudFe0,01
Muud 0,54

Muude hulka kuuluvad koobalt, vask, tsink, jood, seleen, fluor. Kindlasti läheb veel vaja raasuke mangaani, molübdeeni, niklit, kroomi ja boori.

Eluks vajalikud elemendid on kaunis tavalised ka maakoores, või ümberpöördult: enamik tavalisi elemente on eluks vajalikud. Suur erand on alumiinium, mis maakoores on kolmandal kohal, ent rakkudes ei näi rolli mängivat, vaid on suures koguses kahjulikki.