Kuidas leida unistuste töökoht: loomad tõrjusid matemaatika kõrvale

Tartumaal Nõo kandis elav Auri Arula leidis koolituse tulemusel, et tema õige eriala pole seotud keemia ning kõrgema matemaatikaga, vaid hoopis loomadega.

Auri Arula lõpetas eelmisel kevadel gümnaasiumi ja läks ülikooli materjaliteadust tudeerima. "Läksin, kuna ma ei teadnud, mida teha tahan," tunnistab noor naine. 

Pärast esimest semestrit oli selge, et kõrgemat matemaatikat ja keemiat sisaldav eriala pole humanitaarklassi lõpetanud neiu jaoks õige valik. 

Lisaks selgus, et selle eriala puhul pole ka eriti suurt töökohtade pakkumist.

Kooli pooleli jätnud neiule näitas vanaema lehest kuulutust Johannes Mihkelsoni Keskuse koolituse kohta, mis oli suunatud noortele, kes ei tööta ega õpi. 

"Algul ehmatas ära, et koolitus kestab 120 tundi," ütleb Auri. See tähendas esmaspäevast reedeni hommikust õhtuni toimuvat õppetööd - loenguid, grupitööd, koduülesandeid.

Hiljem kord nädalas koos käinud tööklubis tuli helistada tööandjatele ja saata ka oma CV. See oli paljudele paras eneseületus. 

Ohtlik on kodus passida

Sai selgeks, et Aurile meeldib tegelda loomadega. Selleks oli ka eeldusi - nende talus on peetud nii sigu, lambaid kui ka kanu, rääkimata koertest-kassidest. 

Karjäärinõustamise käigus soovitati Auril loomakliinikusse praktikale minna. "Seal töötades tekkis tunne, et see on see, mida tahaks teha," märgib neiu.