Kuidas metslooma linnas kohelda?
“Suuruluk linnas võib inimestele ohtlik olla,” rääkis keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõunik Teet Koitjärv. “Sellised olukorrad on keerulised, aga samas ei ole selge, mis ametkond millega täpselt tegelema peab. Oleme koostamas selgeid reegleid.”
Ka jahimeestelt küsitakse tihti nõu, kuidas linnas elavate lindudega või seal liikuvate metsloomadega käituda, kinnitab Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuht Tõnis Korts.
Kuigi linnad ja muud tiheasustusalad Eestis jahimaade hulka ei kuulu, hakkas EJS koondama kirjeldatud kogemust ja teavet, kuidas peaks käituma tiheasustusalale sattunud või seal elavate metsloomade ja lindudega.
Jutt käib nii nendest, kes end on linna elama seadnud (näiteks rebased, hakid, varesed) kui ka nendest, kes satuvad sinna juhuslikult (näiteks metssead või põdrad). Eesti linnades on kohatud ka metskitsi, kopraid, mäkrasid, kährikuid, tuhkruid jne.
Noored põdrad võivad linna sattuda kevadel, kui põdralehm aastaseks saanud mullika iseseisvasse ellu saadab ja see kogenematusest tänavale jalutab.
Paugud erandina ka linnas
Metssead võivad linna sattuda aga sellepärast, et nad ongi end linna lähedale elama seadnud. Nii hakkasid Kuressaares linna servas elavad metssead inimestele peavalu tegema sellega, et tuhnisid üles kergliiklusteede ääri. Ühtseid käitumisreegleid nendeks puhkudeks praegu veel pole, kuid linnati on olemas kogemused.
Viljandi on liiga suureks muutunud vareseasurkonda proovinud tõrjuda peletitega.
Kuressaare on linna piirides erandkorras korraldanud jahti rebastele, kährikutele ja metssigadele. Erandliku jahi teine ajend oli takistada metssigade suuremat tulekut linna.
“Seda, et me saame rebased linnast välja, ma enam ei usu,” ütles Saaremaa ajalehele keskkonnaameti jahindusspetsialist Jaan Ärmus. “Muretseda tuleb uute metsloomaliikide tuleku pärast.”
Kõige rohkem on linnaelustikku uuritud Tallinnas. Loomaaia direktori Mati Kaalu andmeil elab pealinna äärealadel nii põtru kui ka metssigu – kui loomade asustustihedus looduses on suur, siis on nad lihtsalt sunnitud uusi elualasid otsima.
Linnadesse satub metsloomi üha sagedamini.
Linnaloomastiku uurijad Eestis ja mujal maailmas on toonud välja, et linde-loomi meelitab linna ka soojem kliima, ent peamine põhjus on ikkagi seotud inimestega.
Looduse liike meelitavad linnadesse kas inimeste toidujäägid, lemmikloomade toidukausid või see, et osa inimesi neid toidab. Pigem peaksid linnaelanikud püüdma aga käituda nii, et nad ei meelitaks metsloomi toidu kättesaadavusega
Teine linnametsloomade arvu tõusu põhjus võib olla see, et inimesed on oma linna laiendanud metsloomade elupaikadesse, kus loomad üritavad ikkagi elamist jätkata.
Seega: uusi linnaosi planeerides tuleks senisest palju rohkem arvestada loomade elupaikade ja liikumisradadega.
Loom harjub inimesega
Linnade massilisima uusasuka rebase linnastumise taga on samuti inimese käsi.
Kõikides riikides, kus on tehtud marutaudivastast lausvaktsineerimist, on täheldatud linnarebaste arvukuse suurt kasvu. Šveitsis on linnarebaseid uurides leitud, et nad juba erinevad geneetiliselt looduses elavatest rebastest ja ei lähe enam metsa tagasi.
Jahindusbioloog Kalev Sootalu on Eestis märganud seost, et pärast marutaudivastast lausvaktsineerimist on metsloomad hakanud inimesi vähem pelgama.
Zooloog Aleksei Turovski on välja toonud, et inimesed liiguvad looduses märksa enam kui varem – metsloomad on nendega rohkem harjunud ja oskavad inimesi ka toitumisvõimalustega seostada.
