Kuidas osta põllu- ja metsamaad
Kui maa on juba jäetud riigi omandisse, siis selle maa müüki reguleerib riigivaraseadus. Riigivaraseaduse kohaselt on võimalik riigimaad võõrandada kas enampakkumise või valikpakkumise teel või ka otsustuskorras. Mõnel juhul annab riigivaraseadus teatud isikutele maa omandamisel eesõiguse ka siis, kui maa müük toimub enampakkumise teel.
See tähendab, et maa omandamise õiguse saab enampakkumise võitja asemel teine isik, seda enampakkumise võitja hinnaga.
Piirinaabrist metsamaa omaniku võimalused
Riigivaraseadus annab riigile kuuluva metsamaa enampakkumisega müügi korral selle omandamise võimaluse piirinaabrist metsamaa omanikule.
Riigivaraseaduse § 66 lõike 6 kohaselt – riigi omandisse jäetud metsamaa kõlvikut sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja enampakkumisel võõrandamisel on võõrandatava kinnisasjaga piirneva metsamaa kõlvikut sisaldava kinnisasja omanikul, kes osales enampakkumisel, kuid ei osutunud võitjaks, õigus omandada võõrandatav kinnisasi enampakkumisel kujunenud hinnaga.
Selleks peab ta viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavakstegemisest arvates kinnitama kirjalikult, et kasutab seda õigust. Kui selliseid õigustatud isikuid (piirinaabreid, kes on metsamaa omanikud) on mitu, eelistatakse võõrandatava kinnisasjaga pikemat ühist metsapiiri omava kinnis-asja omanikku.
Riigivaraseaduse varasema redaktsiooni kohaselt ei pidanud piirinaaber ise enampakkumisel osalema. Kuid praegu kehtiva seaduse kohaselt need naaberkinnisasjade omanikud, kes soovivad kasutada enampakkumisele pandud metsamaa omandamise õigust, peavad ka ise enampakkumisel osalema.
Oluline on tähele panna, et metsamaa omandamise eesõigust saab kasutada ainult see piirinaaber, kellele kuulub sama sihtotstarbega, s.t metsamaa kõlvikut sisaldav maatükk. Samas ei ole nõutav, et need metsamaade kõlvikud riigi ja piirinaabri maatükil omavahel külgneksid. Piirinaabri mets võib asuda tema kinnisasjal ka muus kohas.
Kuid kui piirinaabreid, kes sooviksid omandamise õigust kasutada, on rohkem kui üks, eelistatakse võõrandatava kinnisasjaga pikemat ühist metsapiiri omava kinnisasja omanikku. Seega eelist ei saa see, kellel lihtsalt on pikem ühine piir riigi metsamaaga, vaid see, kellel on ühine pikem metsapiir.
Müüdava riigimetsamaa omandamise õiguse kasutamiseks peab naaberkinnisasja omanik, kes enampakkumisel osales, kuid seda ei võitnud, teatama kirjalikult viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavakstegemisest arvates, et ta kasutab seda õigust. Tasuda tuleb enampakkumise võitja pakutud lõpphind.
Need piirinaabrid, kellel ei ole metsamaad, ei saa riigimetsamaa omandamise õigust enampakkumise võitja ees kasutada.
Senisel maakasutajal on õigus omandada enampakkumise korras müüdav põllumajanduslik maa.
Senise maakasutaja võimalused
Riigivaraseaduse § 66 lõike 7 kohaselt – haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvikut sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja võõrandamisel on võõrandatavat maad õiguslikul alusel kasutaval isikul, kes osales enampakkumisel, kuid ei osutunud võitjaks, õigus omandada võõrandatav kinnis-asi enampakkumisel kujunenud hinnaga.
Selleks peab ta viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavakstegemisest arvates kinnitama kirjalikult, et kasutab seda õigust.
Seadus ei täpsusta, millisel õiguslikul alusel selle maa põllumajanduslik kasutamine peab toimuma. Üldjuhul peaks olema sõlmitud vastav kasutusleping, näiteks rendileping. Vaidluse tekkimisel on vaja hinnata olemasolevaid tõendeid, kas maakasutust saab lugeda seaduslikuks või mitte.
Ka siin peab põllumajandusliku maa omandamise huviline ise enampakkumisel osalema. Omandamiseks tuleb teatada kirjalikult viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavakstegemisest. Omandamisel tuleb maksta enampakkumise võitja pakutud lõpphind.
Kui müüdavat riigimaad kasutab eri osades samaaegselt mitu isikut, siis eelistatakse seda, kelle kasutusõigus hõlmab võõrandatavat kinnisasja suuremas ulatuses.
Võib esineda olukordi, kus haritav ja looduslik rohumaa võib sisaldada ka metsamaa kõlvikut, mis annaks omandamise õiguse ka piirinaabrile. Selles olukorras eelistab seadus siiski enampakkumisele pandud kinnisasja põllumajanduslikku kasutajat piirinaabri ees.
