Maie T. Lõuna-Eestist

Vastab Ivo Mahhov, vandeadvokaat

Pärandist loobumiseks tuleks notarile esitada avaldus kolme kuu jooksul alates hetkest, mil pärija saab teada pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest. Loobunu asemele astub see, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist (pärimisseaduse § 124).

Selle sätte tõttu nimetataksegi pärandist loobumist mõnikord ka “pärimisõiguslikuks enesetapuks” – pärimisasja lahendatakse nii, nagu oleks te surnud varem. Teie osa langeks siis teie pojale, aga samuti teie teistele lastele, kui neid on. Kui teil on rohkem lapsi, aga soovite, et asemele astuks kindlasti just poeg, siis oleks otstarbekas pärand alguses vastu võtta ning seejärel kinkida pojale.

Pärandist saab juba ette loobuda ka pärandaja eluajal (pärimisseaduse § 98). Sellisel juhul võib konkreetselt märkida, kelle kasuks loobutakse. Teie puhul siis poja kasuks. Loobumislepingu vormistamiseks peaksite koos emaga minema notaribüroosse. Sellist lepingulist loobumist ei saa hiljem enam tagasi võtta.

Tavaliselt loobutakse ette juhul, kui üks lähedastest saab oma osa pärandist kätte mingil põhjusel juba eluajal. Näiteks üks lastest abiellub ja vajaks kiiresti omaette elamist, teistel lastel aga kiiret pole. Ettemaksu saanu loobumisega välditakse võimalikke vaidlusi teiste sugulastega, kes saavad oma pärandiosa kätte alles pärast pärandaja surma.

Teie puhul sellist olukorda aga ei ole, mistõttu pole ehk mõtet ka kiirustada oma õigustest loobumisega – olukorrad võivad aja jooksul muutuda.

Kui tahate aga kindlasti kõik oma õigused pojale üle anda, siis ei piisa üksnes ema pärandist loobumisest. Osa majast kuulub isa surmajärgselt juba praegu teile. Kui soovite ka selle osa kinkimist pojale, peaksite jällegi pöörduma notaribüroosse.