05.04.2012, 07:30
Kuidas Riigikogu haneks tõmmati
Täna hakkavad riigikogulased arutama, kas nad ikka on nõus, et kaitsepolitsei võib suvalisel hetkel nende kontorisse tungida ja arvutid ning muu vara kaasa võtta. Või peaks nad nüüd oma saadikupuutumatuse siiski taastama?
FOTO:
Läbi aegade kaitseb rahvasaadikut kilp, mida nimetatakse immuniteediks. See tähendab, et saadikul ei saa niisama käsi raudu panna, tema kodu ja ametiruume läbi otsida. Eesmärk on kaitsta parlamendi liikmeid valitsuse poliitilise jälitamise, tagakiusamise ja avalikkuse ees halba valgusse seadmise eest. Kuni eelmise aasta 1. septembrini oli nõnda ka Eestis. Pärast 1. septembrit pole puutumatuse võtmiseks enam Riigikogu enamuse luba tarvis. Seaduseelnõu nr 599 SE ehk “Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse” tekst on 43 lehekülge pikk. Seletuskiri selle juurde veelgi pikem, 137 lehekülge. Kõige selle taga oli justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse talituse toonane juhataja Heili Sepp. 2008. aastal jutustas Sepp prokuröride päeval, kuidas unistab sellest, et meie õigussüsteem oleks sale, sile, kiire ja tõhus nagu jaaguar, mitte aga artriiti põdev poolpime kilpkonn. Pärast kaks aastat kestnud eelnõu menetlust palus Riigikogu aseesimees Jüri Ratas mullu 27. jaanuaril rahvasaadikutel hääletada. 71 saadikut vajutas rohelist nuppu. Riigi Teataja avaldas seaduse päev enne vabariigi aastapäeva. Kohe pärast seda, märtsis, sai Heili Sepast juhtiv riigiprokurör. Eesti riigi kõige tähtsam prokurör peale peaprokuröri ennast. Suur töö oli tehtud.