Ta oli mingis pimedas ruumis ja teda peksti. Hommikul leidis rahvasaadik oma vuntsidest kaks uut halli karva.

“Samasuguses olukorras oleme täna selle eelarve menetlemise juures, kus lahmitakse ja rahmitakse ja tuli on ära kustutatud,” tunnistas Tamm Riigikogu kõnepuldist järjekordseks magamata ööks valmistuvatele ametikaaslastele.

Rehnungeid ei ole

“Üleeile võtsime vastu energiamajanduse arengukava, kuid homse otsusega viime kõik faktiliselt nulli või suundume teadmatusse,” ütles sotsiaaldemokraat Tamm keskkonnatasude tõusust rääkides.

Tema sõnul on ta poolteist aastat tühja tööd teinud.

“Tehke oma nurisünnitus kiiresti ära,” pöördus ta kaksikliidu poole, lisades: “Niikuinii see laps jalgu alla ei võta ja siis on kergem edasi minna.”

Järgmisel päeval andsid 56 saadikut seaduseelnõule, millega tõsteti keskkonnatasusid, oma heakskiidu.

Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Tarmo Mänd on viimase nädala rabelemist väga lähedalt näinud. “Keskkonnatasude mõju kohta mingeid arvutusi ei ole, aga pannakse piraki sisse,” tõdeb mees päev enne seaduse vastuvõtmist.

Ehkki roheliste käilakuju on Marek Strandberg, jagab keskkonnatasude temaatikat kõige paremini nende Riigikogu fraktsiooni juht Valdur Lahtvee. Lahtvee on juhtinud nii Säästva Eesti Instituuti kui ka töötanud Eesti Energia keskkonnajuhina.

Lahtvee meelest pole hullu midagi. Asi väärib küünlaid.

Keskkonnatasude tõusuga saaks palju asju paika. Väheneb ettevõtjate kasum, kes on oma äri püsti pannud madalate keskkonnatasude kasutamisele. Samas sunnivad kõrgemad keskkonnatasud rohkem innovatsioonile mõtlema.

Lahtvee rehkenduste järgi saanuks keskkonnatasude tõstmisega riigi kaukasse 2,5 miljardit krooni lisatulu. Seda siis, kui oleks rakendatud maksimummäärasid.

“Nüüd tuleb 400 miljonit,” nendib Lahtvee pärast seaduse vastuvõtmist.

Roheliste tähetund

Lahtvee sõnul saabus roheliste tähetund äkki ja ootamatult. Tänu sellele, et Reformierakonnal olid Keskerakonna püüdega emapalga ülempiiri langetada näpud sahtli vahele tõmmatud ja vaja oli liitlasi.

Rohelised kasutasid ootamatult avanenud võimaluse ära. Tirisid arvutitest oma vanad failid välja ja lükkasid tolmu pealt.

Sellist hetke ei pruugi enam kunagi tulla.

“See on roheliste poolt väga jõhker käitumine – kasutada olukorda ära ja suruda oma tahtmine peale,” väidab Riigikogu rahanduskomisjoni rahvaliitlasest aseesimees Tarmo Mänd.

Küsimusele, miks Andrus Ansip ja Mart Laar majanduskriisi ajal keskkonnatasude tõusuga nõus on, samal ajal kui ameeriklased majandusele uue hoo andmiseks neid hoopis vähendavad, on Männil vastus olemas. “See on koalitsiooni püsimise hind,” väidab elukogenud poliitik.

Riigikogu majanduskomisjoni reformierakondlasest esimees Urmas Klaas nii ei arva. “Hind oleks siis, kui esialgsed mäekõrgused määrad oleks käiku läinud,” seletab Klaas. “Praegu on määrad palju mõistlikumaks läinud.”

“Mõistlikumaks” tähendab seda, et iga kaevatud põlevkivitonni eest tuleb järgmisest aastast hakata maksma mitte 100, nagu rohelised ette panid, vaid 14,4 krooni. Praegu on see täpselt 12 krooni.

Keskkonnaraha ei lähe keskkonda

Kõige pikantsemaks peab Tarmo Mänd läinud nädala teisipäeval ehk paar päeva enne seaduse vastuvõtmist sinna sisse pressitud 86 miljonit krooni olematule energiasäästuprog-
rammile.

“See meenutab väga, kuidas Riigikogus on katuseraha jagatud,” võrdleb Mänd. “Ainult et nüüd jagatakse katuseraha ühele erakonnale.”

Mänd soovitab see 86 miljonit kuue rohelise saadiku vahel ära jagada.

Keskkonnainvesteeringute keskuse ehk KIKi juht Kalev Aun ei tea, kui palju raha keskkonnatasude tõusust uuel aastal tema ametkonda jõuab.

Eelmisel aastal laekus 1,2 miljardit krooni. Kõik see suunati tagasi keskkonnaseisundi parandamisse. Sel aastal laekub poole vähem.

“Balti elektrijaam seisab,” seletab Aun. “Selle tõttu seisab ka Aidu karjäär. Need mõjutavad aga oluliselt keskkonnatasude laekumist. Raha tuleb ju põlevkivi kaevandamisest, elektrijaama korstnast (õhusaaste) ja tuhamäest (jäätmete ladestamise tasu).”

Vähe sellest, 1. aprillist võttis riik nagu naksti endale ka terve elektriaktsiisi – 350 miljonit krooni.

Võib-olla hakkab riik keskkonnarahadega ka muid auke lappima?

“Kust mina seda tean,” on KIKi juht avameelne.