Kuidas tore Turba kool äkki kehvaks muutus?
“Mõtlen koolile autoroolis ja igal vabal hetkel. Kodus polegi enam muud juttu kui Turba gümnaasium,” tunnistas Turba vallavolikogu hariduskomisjoni esimees Kaido Katalsepp.
Ka kõige pahasemad inimesed ei saa öelda, et Nissi vald üritab Turba kooli gümnaasiumiosa kinni panna kellegi selja taga – toimunud on kaks avalikku rahvakoosolekut ning välja antud vallalehe erinumber, kus lahati gümnaasiumi säilitamise plusse ja miinuseid.
On kogutud allkirju ning 400 inimest on toetanud gümnaasiumi jätkamist.
“Põhikooliosa võidaks,” arvab kooli direktor Regina Multram. “Õpetajate koormus väheneks, nad saaks aega ümber jagada ja põhikoolile jääks rohkem vahendeid.”
Kolmandik kooli õpetajatest on gümnaasiumi sulgemise vastu, ülejäänud poolt.
“Me säilitaks gümnaasiumi, kui oleks mingeidki ideid, kuidas kool võiks olla jätkusuutlik,” ütleb Nissi vallavanem Peedo Kessel. “Asi on väga rahas kinni – kuidas me näiteks õpetame siin koolis füüsikat, kui ei saa teha ühtegi katset?”
Noori ei tule juurde
Turba asub Haapsalu ja Tallinna vahel, Keilasse on 40 kilomeetrit. Üha enam lähevad siinsed lapsed kutsekooli ja gümnaasiumisse kodust eemale.
Valla rahvastikuprognoos ei näita mingilgi moel, et noori edaspidi juurde tuleks. Olgu põhjus milles tahes, aga noortele näivad õppimisvõimalused mujal paremad.
“Kuidas see on nii läinud?” hämmastub rahvakoosolekul kooli viienda lennu vilistlane Einar Kraut. “See oli ju kunagi kool, kust tulijal ei olnud vaja häbeneda, olime linna õpilastega täiesti võrdsed! Miks on kooli tase nii langenud, et siia ei taheta enam tulla?”
Kes on süüdi ja miks – need küsimused tõusevad rahvakoosolekul üha uuesti. Mis juhtus selle nii hea kooliga? Kes vastutab juhtimisvigade eest?
Volikogu soovitab seda küsida eelmise volikogu käest, nemad on paraku vastamisi juba tagajärjega.
Sulgemisvastaste arvamuste ja küsimuste voog rahvakoosolekul kestab ja kestab.
Ent õhus aimub mõistmist – kooli päästmisega tulnuks alustada palju varem.
“Minu laps küsis minult ja mina küsin teilt: nimetage kolm põhjust, miks on vallale kasulik see kool kinni panna?” pärib gümnaasiumi sulgemise vastu olev Helve Särgava.
Ei meeldi ka volinikele
Vallavolinik, kellele on küsimus suunatud, jääb hätta ja Särgava lööb lõpuks käega.
Vaikus räägib enda eest ja ega volinikele endilegi meeldi, kui vald jääks gümnaasiumita.
Mis oleks lahendus? “Kui me seda teaks, siis me kasutaks seda,” ütleb Peedo Kessel.
Kooli hoolekogu esimees Tarvo Jõeste ütleb, et hoolekogu on otsustanud usaldada ja toetada volikogu otsust. Isiklikult ei näe ta vinduva gümnaasiumi ülalhoidmisel mõtet.
“Kui näeme, et tulevikku ei ole ja gümnaasium lähiaastatel nagunii hääbuks, siis milleks seda aega veel pikendada?” küsib ta.
Teema on emotsionaalne. Rahvakoosolekul tehakse üha uusi ja uusi ettepanekuid, tuuakse välja valupunkte.
Kui koosolek on kestnud kolm tundi ja lõppu pole ikka veel näha, tõuseb kolmanda lennu vilistlane Oskar Laanekivi.
“Viie-kuue aasta pärast oleme siin tagasi ja arutame juba põhikooli sulgemist,” ennustab ta süngelt. “Lõpuks jäävadki siia Turbasse elama ainult eluheidikud ja pensionärid!”
Lõpliku otsuse teeb Nissi vallavolikogu gümnaasiumi osas juba täna.
Volikogu esimees Annely Ajaots kinnitas, et ei minda otsust lihtsalt vormistama.
“Kaalume veel kord kõiki argumente ning samuti võtame arvesse seda, mida rahvas koosolekutel välja on toonud,” kinnitas ta.
Enamik väikesi gümnaasiume jätkab
- Lüganuse keskkool, 30 õpilast gümnaasiumis – 29. märtsil võtab Lüganuse volikogu vastu otsuse kooli tuleviku kohta. Kõne alla tulevad kaks varianti: kas juba sügisel ei võeta õpilasi vastu 10. klassi või lükatakse otsust veel aasta võrra edasi.
- Pärnu-Jaagupi gümnaasium, 54 – jätkab. Lähiajal ei ole Halinga volikogus plaanis seda küsimust arutada. Kooli gümnaasiumiosa sulgemist ei ole ka valla koolivõrgu arengukavas.
- Tsirguliina keskkool, 30 – jätkab. 9. klassi õpilased saatsid Tõlliste volikogule palvekirja, et soovivad õppimist jätkata sama kooli 10. klassis. Kaugemale kooli minek oleks peredele liiga kulukas. Volikogu arutas ja leidis, et sel õppeaastal kool jätkab nagu seni. 19 õpilasest, kes 9. klassis, arvatakse 10. klassi tulevat 13.
- Aravete keskkool, 35 – Ambla volikogus leiti, et meie riigi hariduspoliitikas on praegu segased ajad, otsustati mitte kiirustada vallale tähtsate otsuste vastuvõtmisega. Seega jätkab.
- Luunja keskkool, 45 – sel sügisel jätkatakse vanamoodi. Ei kavatseta otsuseid vastu võtta kiirustades.
- Vinni-Pajusti gümnaasium, 67 – jätkab. Õpilasi leitakse gümnaasiumiosas olevat piisavalt.
Tarvastu gümnaasium, 61 – Tarvastu volikogu seisukoht on, et õppetöö jätkub nagu seni. Vähemalt aasta võeti arutamiseks aega, et oodata ära, kuidas Viljandis läheb riigigümnaasiumi käimalükkamine.
- Tõstamaa keskkool, 31 – jätkab. Õpilaste poolest küll väike, kuid valla seisukohalt vajalik. Tõstamaa volikogu 30. märtsi istungil ei ole päevakorras punkti, mis gümnaasiumi sulgemisele võiks viia.
- Värska gümnaasium, 32 – jätkab. Oodatakse haridusministeeriumi seisukohti ja põhimõtteid, mis puudutavad rahastamistingimusi. Vald panustab oma rahaga ja pingutab, et lapsi edaspidigi oleks.
- Kolga keskkool, 32 – kool jätkab sügisel endisel kujul. Oodatakse ministeeriumi seisukohti, kuidas nemad näevad haridusreformi ja rahastamist.
Allikas: Rein Raudvere
