Kuivendussüsteemid on aastatega käest lastud

Peaaegu kolmandik Eesti maismaast on kaetud maaparandussüsteemidega. Kõik meist on märganud põldudel ja metsades kraave, lisaks on pilgu eest peidus torud maa sees. Selleks, et need süsteemid töötaksid ning ei tekiks uputusi, on vaja seda kõike korras hoida ja vajadusel uusi süsteeme rajada.

Enamus Eesti maaparandussüsteemidest on rajatud möödunud sajandi 60.-80. aastatel ning nende eluiga hakkab läbi saama. Vanade süsteemide taastamine ja uute ehitamine on aga väga kallis töö, milleks ühel maaomanikul ilmselgelt raha ei jätku, kuid kohustus kuivenduse korrashoiuks nõuab seda. Et maaomanikele appi tulla, jagab riik Euroopa Liidu ühisest rahakotist saadud toetusi. Aastate 20142020 jaoks on selleks planeeritud 49 miljonit eurot, kirjutab Harju Elu.

Et Harjumaa maaomanikke taotlemise tingimustega kurssi viia, korraldas põllumajandusamet sel teisipäeval Sakus infopäeva, kus anti ka ülevaade maakuivenduse seisust Harjumaal.

Harjumaal on maaparandussüsteeme kokku üle 105 000 hektaril, millest üle poole asuvad metsamaal. Kui põllumajandusameti Harju keskus kaks aastat tagasi uuris, kuidas toimib kuivendus turbas ja peenliivastes pinnastes, oli olukord masendav: heas seisus oli 2% peenliivamuldadest ja null protsenti turbamuldadest.

Mitterahuldavas seisus oli vastavalt 56 ja 69 protsenti.
Põllumajandusameti Harju keskuse juhataja Sulev Tauli sõnul on keskmine maaomanik maakuivendusest väheinformeeritud. “Eriti on probleeme linnainimesest maaomanikuga, kes rendib maal oma põldu,” ütles ta. “Sel juhul maaomanik, kel ajalooliselt pole tegeliku maakasutusega olnud sidet, rendib seda põllumajandusfirmale, kes maa sisse investeerimisest pole huvitatud. Kannatajaks jääb maa.” Lisaks ei pruugi linlasest maaomanik teadagi, et tema maal asuvad kuivendussüsteemid.

Suurimaks probleemiks on käestlastud kuivendussüsteemid, mille taastamine on raske ja kallis töö. Puhastatud pole kaeve, ummistunud on kraavide suudmed, kraavid ise täis kasvanud, kõiksugu uusarenduste käigus on purustatud dreene ja kollektoreid, kunagised betoontruubid on koost lahti vajunud. See kõik tähendab, et veel pole kuhugi voolata ning tekivad uputused. Kõige odavam ja lihtsam töö on kuivendussüsteemide hooldamine, kuid sellist tegevust meetmest ei toetata, kuivõrd tegu pole ühekordse projektiga.