Nii ei olnud selles midagi taunitavat, et siin 12 hektarit tagasi saanud maaomanik müüs oma kinnistu edasi metsafirmale A&P Mets. Viimane võttis aga küpse metsaga ala oma lageraieplaani.

Kaskedele triibulised lindid

Erinevalt paljudest paikadest ei tekkinud metsa mahavõtjate ja kohalike vahel vastuolu.

Nõnda ei kogunenud Tõdva ja naaberkülade rahvas ka Animäe jalamile protestima, vaid metsafirmaga kokku leppima, kuhumaani tohib raiet teha ja mis piirist alates puid ei puututa.

“Isegi üllatab, kui kohe oli A&P Mets valmis läbi rääkima, kui nad hiiepaigast teada said,” ütles läbirääkimiste eestvõtja Tanel Ots, kes on ka Nabala keskkonnakaitse ühingu juht.

Põhimõtteliselt olnuks metsafirma nõus olnud kinnistu müüma. Hinna ja piiratud aja tõttu ei leidunud aga sobivat ostjat.

Raie hakkas seega pihta ja oli laupäevaks osaliselt juba tehtud. Animäe lähikonnas ja taga kasvav mets oli aga puutumata.

A&P Metsa metsakorraldaja Ülo Vendland pakkus, et ühele poole mäge võiks jätta puhvertsooni, kuhu masin praegu üldse sisse ei läheks.

Teisele poole jääks külarahva soovil natuke laiem ala, mis haaraks ka mäe jalamit pidi mineva vana metsatee.

Mäele mineva tee äärne mets vaadati üle peaaegu puuhaaval. Rahva hulgas oli metsatöö kogemustega mehi, kes teadsid, et üksikute kuuskede säilitamisest pole kasu, kuna esimene suurem tuul võib nad ümber lükata.

Seevastu elujõus männid otsustati alles jätta ja kahele suurele kasele, mis jäid juba lagedaks raiutud ala serva, seoti kasvama jätmist tähistavad triibulised lindid külge.

“Vähemalt neljaks aastaks jääb kõik nii, nagu on,” lubas Ülo Vendland külarahva ees. “Selle aja jooksul peaks jõudma selgitada, mis saab edasi.”

Üks tulevikukavatsusi on see, et looduslike pühapaikade keskusest Tartus tullakse kevadel Animäe hiiepaika inventeerima. Nii tekiks hiiepaiga kohta esimene ametlik dokument, mille alusel saaks teha järgmisi otsuseid.

Põhimõtteliselt oleks võimalik hiieala kinnistust välja mõõta ja üle anda kas kohalikule omavalitsusele või kogukonnale.

“Aga seda teha ei tahaks meie ka enne, kui on kindel, et see ala tõesti puutumatuks jääb. Muidu võib ju juhtuda, et anname maatüki vallale, aga tuleb uus vallavanem ja näiteks ehitab endale siia mäe otsa lossi,” rääkis Vendland.

Hiiepaiga inventuurile peaks järgnema maatulundusmaana arvel oleva Animäe maakasutuse sihtotstarbe muutmine.

Hiis hoopis kogukonnale

“Ma olen siin viimasel ajal maa ostjat otsides mitme ettevõtjaga jalutanud ja mitu neist märkasid kohe, et tegu on kodu rajamiseks väga ilusa paigaga,” nentis Tanel Ots.

A&P Mets on aga lubanud, et teavitab kogukonda kõikidest kinnistu ostmise soovidest.

Seda, kuidas tulevikus hiiepaiga maatükk kogukonna või valla omaks saaks, pole väga täpselt veel jõutud arutada. “Meil on tõesti juttu olnud ka võimalikust kinkimisest, aga maamõõtmiskulu ja muid sellega seotud kulusid ei tahaks me päris enda peale võtta,” ütles Vendland.

Ta lisas, et praeguses eriolukorras on rohkem päevakorral küsimus, kas teha kulutusi uue metsa istutamiseks raiesmikule. Juttudest käis läbi variant, et istutada võiks talgutega, kus osaleks ka kohalikud inimesed.



Animägi kui hiiepaik

Hiiepaiga olemasolu kasuks räägib mitu tõika.

Tõdva asustus on väga vana, lähiümbruskonnas on nii muistseid asulapaiku, kalmeid kui kultusekive.

Lähedal asub Silmaallikas, mis on olnud ohverdamiste ja tervisehädade leevendamise paik.

Animäel on mäletamatutest aegadest peetud küla jaanituld. Vanemad inimesed on pidanud paika tähtsaks ehk pühaks.

Mäe nimetus võib viidata andidele või ka linnule, kellega on seotud Eesti vanimad loomismüüdid.

Allikas: Tanel Ots