Möödunud laupäeval Harjumaal Juminda rannakülas peetud turupäev tõestas, et just elamus koos tõelise maakaubaga on see, mis paar-kolmsada inimest 35 püsielanikuga külla ostusid sooritama toob.

Küla keskpaigas üles seatud lettidele oli välja pandud sealsamas põllul kasvatatud juurvili ja taluköögis küpsetatud leib, naaberkülas vekitud hoidiseid, lähedasest metsatukast korjatud ravimtaimed ja seened, taluaias kasvatatud maasika- ja lilletaimed. Mõruks tegi ostjate meele vaid meri, kes oli tol hommikul eriliselt kitsi – värsket kala müügilettidele polnud.

Hinnad olid enam kui mõistlikud. Kodune rukkileib 35 krooni, suur kollane kabatšokk 10 krooni, stressivabade kanade munad 10 tk 18 krooni, tuututäis kuivatatud naistepuna 15 krooni. Mooside, köögiviljasalatite ja muude hoidiste hinnad algasid paarikümnest kroonist, sõltudes purgi suurusest. Hobusesõnniku peal kasvatatud kolmekilose koti kartuleid sai kätte 25 krooniga, ühe hästi suure porgandi eest tuli letti laduda tervelt üks kroon. Lisaks pakuti täikakraami, käsitööd, laevamudeleid, massaaži ja bioväljade tugevuse mõõtmist. Viimast suisa ilma rahata.

Osteti ja müüdi. Vahetati raha ja kaupa, suheldi. Inimesed olid õnnelikud. Ilmataat ka – näitas päikesenaerulist nägu.

Kel turukaubad tehtud, see sai kohvikus lõhesuppi süüa ning pannkookidega maiustada. Turuplatsi äärsete talude roigasaial ning garaažiustel oli väljas tekstiilikunstnik Ülle Raadiku tööde näitus. Kunstnik ise viibis ka kohal – tema töölaua taga said kõik soovijad oma loovat alget kasutades kive ja puujuurikaid värviliseks pintseldada.

Miljööväärtuste huvilised tutvusid kauni kalurikülaga, seda nii omal käel, kui külaelanike juhatusel. Eks ole seegi omamoodi haruldus – vaid 70 km kaugusel pealinnast asub rannaküla, kuhu pole suutnud tungida rahalõhnalised uusehitised.

Õhtu edenedes peeti rannas saapaviskamise võistlust ning mängiti mälumängu. Iidse külakalmistu mändide all pakkus kuulamisrõõmu ansambel Ulmus Domini, kelle repertuaar koosneb varajasest ja vaimulikust muusikast.

Ööhämaruse saabudes laotas enda lahti maailma kauneima loojanguvaatega rannakino. Lapsed nautisid vana head „Nukitsameest” ning täiskasvanud „Diskot ja tuumasõda”.

Loojangu eel võrke merre lasknud rannakalur oli ka kohal. Vette langevate aerude sulpsud ning küla teisest otsast hobusekoplist kostnud hirnatused pakkusid kõrvale naudingut. Puudusid vaid kirevad kuked ja ammuvad lehmad. Kuid mõnes teises külas on nad kindlasti olemas, olles osakeseks elamusest, mida maamats linnavurlele koos talukaubaga pakkuda saab.