Kuldmärgiga rekordinaine Rannust
Eesti Maaomavalitsuste Liidu kuldmärgi pälvinud Helju Koger on Rannu vallasekretärina töötanud ühtekokku
46 aastat.
Eestis ei ole tõenäoliselt teist vallasekretäri, kes oleks nii kaua oma ametis olnud kui Helju Koger Tartumaa Rannu vallavalitsuses. Vähemalt Eesti Maaomavalitsuste Liitu (EMOL) kuuluva 136 omavalitsuse seas kindlasti mitte.
Koos külanõukogu sekretäri ametiga on Kogeril ette näidata aukartustäratavalt pikk aeg ühel töökohal, tervelt 46 aastat. Sellesse jääb seitse külanõukogu esimeest ja koos praegusega ka seitse vallavanemat.
Seetõttu pole põhjust ka imestada, et Koger on üks neist kahekümnest, kes äsja pälvis EMOLi kuldse teenetemärgi. Kuldmärk on täiesti uus autasu, loodud Eesti taasiseseisvumise ja omavalitsuste 20. sünnipäeva puhul.
“Heljut iseloomustavad abivalmidus ja kohusetruudus. Ta tunneb oma valdkonda läbi ja lõhki. Mulle on vallasekretär kui parema käe eest,” kinnitab Rannu vallavanem Maano Koemets.
“Võib-olla sellepärast olengi niikaua ametis püsinud, et ma pole kellelegi asja ees, teist taga vastu hakanud. Eks kõike peab ju mõistusega võtma,” tõdeb Koger.
Rändlipp jäigi paigale
“7. jaanuaril 1965 oli mu esimene tööpäev külanõukogu sekretärina,” meenutab naine talvepäeva, mil ta 27aastasena ametisse asus. Sellesse, mis on teda köitnud tänaseni välja.
Tollal oli külanõukogus vaid kaks töötajat – esimees ja sekretär. “Esimeheks oli mu enda abikaasa Kalju Koger,” jätkab Helju. “Ega ka tol ajal ei peetud õigeks, kui neil kohtadel ühe perekonna inimesed on.”
Tõele au andes pigistas parteikomitee selle koha pealt silma kinni.
Aga selge oli, et niiviisi kaua kesta ei saa. Abikaasa läkski mõni kuu hiljem Rannu juustutööstusse juustumeistriks. Temagi oskas ühest leivaandjast lugu pidada, töötas seal tervenisti 33 aastat.
Kuna algusajal oli rahvast vähe, pidi sekretär oma töö kõrvalt isegi koristaja olema. Külanõukogu ruumide kütmiseks tuli aga käia metsas puid laadimas.
Tihti oli vaja ka külades ringi käia, näiteks kindlustus- ja põllumajandusmaksu korjamas. Tegelda tuli küll suhkru- ja mööblitalongide, vahel isegi autoostulubade jagamisega.
Kõige tähtsam oli ikkagi, et dokumentatsioon igati korras oleks.
Kogeri üks tähetunde oli 1972. aastal, mil Rannu tunnistati ENSV parimaks külanõukoguks ja sai rändlipu koos preemiaga. Koos sellega tuli veelgi tööd juurde, sest kolleegid üle Eesti hakkasid neid külastama, nii-öelda kogemusi saama.
“Näete, siin see lipp on!” ütleb Koger ja viib ajakirjanikud vallamaja arhiivi, kus kilekotist tolle punase kuldkirjadega lipu välja otsib ja laiali laotab.
Rändlipp küll, aga miks ta siis edasi ei rännanud? “See jäi viimaseks korraks, kus parimat külanõukogu valiti ja meilt ei tahtnud seda keegi tagasi,” naerab Helju.
Vallasekretäri töö rekordinaine ei oska öelda, kummal – Vene või siis praegusel – ajal parem või huvitavam töötada on olnud.
Üks vahe on siiski selge. “Külanõukogu ajal lahendasid majandid paljud inimeste mured, nüüd on need kõik valla kanda,” selgitab Koger.
Vallamajja tullakse igasugu lube ja kooskõlastusi saama, sotsiaaltoetusi küsima. Kõike ju internetis korda ei aja. Et ametis ajaga kaasas käia, õppis mitte just esimeses nooruses vallasekretär ka arvutiasjanduse ära.
Valdade ühinemise plaani suhtub Koger ettevaatlikult.
Ettevaatust ühinemisega!
Mitte et ta oma töökoha pärast muretseks. Arvab hoopis, et ühinemisel võidab see vald, kuhu keskus jääb, ülejäänud ääremaastuvad. See ohustaks ka Rannut.
Pigem toetab ta mõtet, et mõne eriala spetsialiste palgata mitme valla peale. “Ühineda tasub vaid siis, kui see inimeste elu paremaks teeb,” kinnitab ta.
VALDADE TUNNUSTUS
Maaomavalitsuste kuldmärgi saajad
Aivar Kaldjärv, pikaaegne Võnnu vallavanem, EMOLi esimees 1993–1994.
Arnold Rüütel, omavalitsusliitude taastamise toetaja 1989–1990.
Helju Koger, Rannu vallasekretär 46 aastat.
Ivar Tedrema, EMOLi aseesimees alates 2003, Kambja vallavanem.
Jüri Võigemast, EMOLi esimees 1994–2002.
Kalle Saar, EMOLi taastaja 1990, Nõva volikogu esimees.
Kuno Erkman, EMOLi ja EOÜ ühendaja, Paikuse vallavanem alates 1993.
Kurmet Müürsepp, EMOLi esimees 2003–2010, Antsla vallavolikogu esimees.
Luule-Mare Salumets, Valgjärve vallasekretär 40 aastat.
Maia Müürsepp, Sõmerpalu vallasekretär 40 aastat.
Märt Moll, 2005 EMOLi finantsnõunik.
Sirje Ludvig, omavalitsusliitudes töötanud kokku 21 aastat.
Sulev Lääne, omavalitsusliitude taastaja 1989–1990.
Sulev Mäeltsemees, omavalitsusliitude taastaja 1989–1990.
Taimi Saarma, EMOLi nõunik, Jõelähtme vallavanem 1985–2005, EMOLi taastaja.
Tiina Üksvärav, EMOLi õigusnõunik.
Toivo Tõnson, EMOLi juhatuse liige, Põltsamaa vallavanem alates 1993.
Toomas Välimäe, EMOLi ja Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse (EOÜ) ühinemise eestvedaja.
Uno Silberg, EMOLi tegevdirektor aastatel 2004–2008.
Vello Jõgisoo, EMOLi juhatuse liige, Kose vallas alates aastast 1997.
Kuldmärk antakse neile, kes oma silmapaistva tegevusega on kaasa aidanud Eesti Maaomavalitsuste Liidu arengule, samuti isikule, kelle tegevus on kaasa aidanud Eesti omavalitsussüsteemi arengule.EMOL võttis kasutusele ka hõbemärgi, mille sai 81 isikut.
Allikas: www.emol.ee
