Kuldre surmavabrik ähvardab taas tööle hakata

 (6)
Kuldre surmavabrik  ähvardab taas tööle hakata
Kõlbi küla endine sigala on kui tõeline kullaauk, sest siin toodeti grillsütt ekspordiks.

Võrumaa suurim keskkonnasaastaja, Kõlbi külas mullu rahva ägeda vastuseisu tõttu seisma pandud grillsöetööstus plaanib pärast moderniseerimist uuesti tööle hakata.

Loe veel

Urvaste vald on uhke oma Pokumaa üle, mis laiub valla põhjaosas Edgar Valteri raamatumaailma ainetel ja kus puid ning loodust kummardatakse.

Valla lõunaosas, otse Kuldres asuva vallamaja silmapiiril Kõlbi külas on aga aastaid kummardatud loodust teistmoodi - seal, endises sigalas, on tahmased söetöölised silmavalgete välkudes puid söestanud. On ju grillsöe tootmine Prantsusmaale, Rootsi ja Lätti tõeline kulla­auk. Seejuures käis tahm, toss ja saagide vingumine keset küla asja juurde.

Üle kümne aasta tegutsenud söetööstuse on kohalik rahvas surmavabrikuks ristinud ja selle kohta liigub kohalike seas mitmeid lugusid, üks jumekam kui teine. Kes räägib, et seal olla kunagi Narvast toodud töölisi, ka endisi vange, suurte raudkettidega pekstud. Kes kirjeldab söetootmist kui põrgukatelt, mustad tondid ümber.

Maaleht võtab Kuldre teeotsast suuna Kõlbile, ja ennäe - seal seisabki kõrgel ristteel lumetuisus otsekui Kõlbi maskott, varrukad lumetormis lipendamas. See on kohalik külamees Ale Kroonmäe, endine söetööstuse tööline. Ale töötas "surmavabrikus" seitse aastat tagasi, tööstuse algusaegadel.

Toona kallati tünnist süsi autokoormasse ja sealt kühveldati see käsitsi kottidesse, nii et must söetolm käis üle pea. "Kõik olid kui neegrid! Mingit pesemisvõimalust ei olnud, polnud vettki! Tahmased mehed-naised jooksid põllu peale oma häda ajama!" meenutab Ale.

Ale tuli oma sõnul ära siis, kui köha liiga hinge mattis. Läks kohe Võru haiglasse. "Diagnoosi ei tea," rehmab mees käega.

Külaelanikel sai mõõt täis

Urvaste asjamehed jutustavad kui ühest suust, et söetööstuse kinnipanemise algatas keegi pealinna daam, kes enam Kõlbi külas suvitada ei saanud ega pesu nöörile riputada. Oli liiga palju igale poole kaevanud, nii et tööstus pandigi kinni, aga ülejäänud külarahval polevat tööstuse vastu midagi.

Too vapper pealinna daam, Antsovi talu peretütar Lea Richter, kelle juured on Kõlbil, läheb sellise jutu peale ägedaks. "Kohalikud on ju aastaid vaikides seda jama kannatanud, paljud ei julge siiamaani iitsatada. Ma seisin kõigi inimeste eest! Siin on minu isatalu, on põline ajalooline Kõlbi küla! Käis tohutu õhu saastamine, tahma ja tossu olid kõik kohad täis. Häiritud olid nii Kõlbi, Kuldre, Pihleni kui Uue-Antsla külad."

Kõlbi söetööstusest umbes 400 meetri kaugusel elav Lembitu talu peremees Mati Kangro kirjeldab olukorda: "Mõnikord võttis hommikuti toss, mis ahjust tuli, hinge kinni, aga kõige hullem oli põletamata puidugaas, mis pani lausa köhima."

Kangro räägib, kuidas musta tossu tuli korstnast ja ahju külgede pealt, lisaks immitses veel kuskilt põletamata puidugaasi. "Tuli mitu tossu korraga ja tuul segas selle kõik ära."

Lembitu talu perenaine Mare Kangro lisab, et kui suured tünnid ahjust välja võeti, siis ikka suure müra ja kolinaga. "Ei tea, kas peksti tahma tünnide küljest lahti või, aga müra oli õudne! Lisaks vingus saag ööpäev läbi, sest puid saeti kogu aeg. Ma ei kujuta ette, kuidas need inimesed, kes 100 meetri kaugu­sel elavad, üldse magada said, osadel on väikesed lapsed ka!"

24 taluomaniku allkirjaga avaldused saaste kohta Kõlbil jõudsid kuni keskkonnaministeeriumini välja.

Lea Richter oli koos poeg Gunnariga ka külakoosolekutel kõige ägedam esineja, et euroopalikku keskkonnakultuuri kohalikele asjameestele vähegi pähe taguda.

Nemad ei kartnud. Aga nüüd, mil eelmise aasta lõpul tõepoolest Kagu Metsalt välisõhu saaste luba ära võeti ja tootmine seisma pandi, nii et tööta jäi mõnikümmend inimest, ähvardati Richterit Delfi anonüümsetes netikommentaarides juba tõsimeeli: lubati minna tema kodumaja rüüstama, ässitati tööta jäänud söetöölisi asja algataja maja röövima või andma naisele kättemaksuks kere peale.

"Nüüd ma tõepoolest kardan, olen ka politseile avalduse teinud," tunnistab Richter.

Kaasaegse küla mudel

Kuldre söetööstuse omanik, Kagu Metsa OÜ juhatuse liige Andres Arike on nõutu, et grill­söeäri niimoodi liiva jooksis. Paar aastat tagasi söetööstuse soodsa hinnaga ostnud ettevõtja ei teadnud oma sõnul, et tahma- ja saasteprobleem Kõlbi külas nii terav on.

"Ega siis ostu-müügilepingu sõlmimisel sellest räägitud! Oleks seda varem teadnud, poleks ostnudki!" teatab Arike.

Aga Arike on ettevõtlik mees. Ehkki praegu "surmavabrik" enam ei tossa, on mehel juba uued suurejoonelised plaanid.

 "Endisesse sigalasse tuleb moodne tehnoloogia ja siis jätkame kindlasti!" lubab ta. Praegu valib mees kolme retort­ahju vahel - Hollandi, Belgia ja Vene variant. Tehnoloogia ostu ja üles­panemise maksumuseks arvestab Arike kuus miljonit krooni. "Kui on vettpidav äriplaan, küll siis raha saab, ka Euroliidu fondidest," loodab omanik.

 Tegevuse peatamiseni tootis Kagu Mets OÜ 1500 tonni grill­sütt aastas, uute seadmetega tahetakse jõuda 2000 tonnini. "Ma ei näe võimalust söetööstust mujale ehitada, sest siin on infra­struktuur, laod, tootmishooned olemas," arutleb Arike, kelle sõnul see ongi kaasaegse küla mudel, kus elu ka edasi areneb.

Võrumaa suurim keskkonnasaastaja

"Kagu Metsa söetööstus Kuldres oli saaste seisukohalt Võrumaal kindlasti esikohal," ütleb Ena Poltimäe, kes Maalehega vesteldes oli veel Võrumaa keskkonnateenistuse juhataja, nüüd aga keskkonnaaameti Põlva-Valga-Võru regiooni juht.

"Loomulikult ei saa me esimese kaebuse põhjal tööstusi kinni panna, rikkumine peab olema pidev ja fikseeritud," räägib Poltimäe ja selgitab, et Kagu Metsale anti mitu korda võimalus tehnoloogiat renoveerida, et saasteainet ei väljuks nii palju. Ettevõte oli keskkonnateenistuse pilgu all juba 2006. aastast. Kuna aga saaste oli lubatust siiski kordades suurem, oli Võrumaa keskkonnateenistus sunnitud Kagu Metsa OÜ välisõhu saaste loa tühistama.

"Kui omanik tahab nüüd ettevõtte uuesti käivitada, tuleb teha keskkonnamõjude hindamine," nendib Poltimäe.

Kagu Mets OÜ juhatuse liige Andres Arike kinnitab, et juba ongi algatatud keskkonnamõju hindamise projekt. "See on avalik protsess, külaelanikud saavad sõna sekka öelda," lausub Arike, lisades, et moodsa tehnoloogiaga grillsöetööstuse võiks kas või keset linna püsti panna.

 "Kui tõesti öeldakse, et siia ei sobi söetööstus, siis seda ei tule, ja ongi kõik! Üks saaga on lõppenud," möönab omanik.

Töökohtade kadumise pärast muretsev Urvaste vallavanem Lembit Luts leiab, et ette­võtjaid, kel on eksporditurg, tuleks tänapäeva Eestis kätel kanda, samas on mõistagi vaja lahendada saasteküsimus. "Tuleb leida kõiki osapooli rahuldav lahendus," rõhutab Luts.


Kagu Mets OÜ

  • Asukoht: Võrumaa, Urvaste vald, Kõlbi küla.
  • Aastas toodeti lepast ja haavast umbes 1500 t grillsütt, millest 90% läks ekspordiks Prantsusmaale, Rootsi ja Lätti.
  • Võrumaa keskkonna­teenistus tunnistas 17. novembrist 2008 ettevõtte välisõhu saaste loa kehtetuks, mistõttu grillsöetööstus lõpetas tootmise.
  • Ettevõte andis tööd 30 inimesele, kellest praegu on tööl viis, sest kuigipalju valmistatakse grillbriketti, mis ei nõua välisõhu saaste luba, ja pakendatakse sisseveetud grillsütt ekspordiks Rootsi.
  • 14. jaanuaril 2009 algatati Kagu Mets OÜ kavandatava puusöe tootmise retortahju kasutuselevõtuks keskkonnamõjude hindamise programm, millega on võimalik tutvuda Urvaste vallavalitsuses 6. veebruarini. Ettepanekuid saab teha 9. veebruarini.
  • Kagu Mets OÜ plaanib pärast tehnoloogia kaasajastamist grillsöe tootmisega jätkata.

Allikas: Kagu Mets OÜ, Võrumaa keskkonnateenistus

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare