Külm kevad peletas laululinnud taevast
Eesti linnuhuvilistel rändlindude tänavuse arvukuse kohta selge seisukoht puudub. Ühtede arvates tundub tavaline aasta olevat, teised möönavad, et linde on tõesti vähem kuulda.
Soome BirdLife'i teatel on Soomes linnukevad jäänud nädala võrra tavapärasest hilisemaks. Sama kahtlustavad ka Eesti linnuhuvilised, kes peavad vaikse linnukevade üheks põhjuseks just halba ilma.
Lindude vähemaks jäämise ühe võimaliku põhjusena toodi linnuhuviliste kirjalistis välja massiline lindude ebaseaduslik hävitamine Vahemere ümbruses, seda eriti Malta, Küprose, Egiptuse ja Liibanoni territooriumil.
Ornitoloog Riho Kinks avaldas arvamust, et rändlindude arvukuse vähenemist võib põhjendada ka põllumajanduse aktiivse arendamisega Aafrikas, lindude ühes peamises talvituspiirkonnas Sahara aluses vööndis. Sealset piirkonda nimetatakse maailma uueks toidusahvriks, mis peaks maailma näljahädast päästma. See tähendab, et seal küntakse väga suurtel pindadel maad ja kasutatakse üsna piiramatult väetisi ja pestitsiide, mis põhjustab lindudele toidupuudust.
Linnuvaatluse andmebaasist eElurikkus viimase kolme aasta Tartumaa andmeid võrreldes selgub, et peoleod on tänavu kohatud nädal hiljem kui eelmistel aastatel keskmiselt, piiritajat ja rästas-roolindu viis päeva, karmiinleevikest neli päeva, pruunselg-põõsalindu ja hall-kärbsenäppi kolm päeva hiljem kui tavaliselt. Samal ajal saabusid ööbik, kõrkja-roolind, aed-põõsalind, käosulane ja rukkirääk tavalisel ajal.
Riho Kinksi sõnul ei oska praegu keegi veel kindlalt öelda, kas meil on tänavu linde vähem kui varasemalt või mitte. "Mingi vastuse annab ehk alanud linnuseire hooaeg, mille tulemused saab sügisel," selgitas ta Maalehele.
