Külma kevade järelmõjud: taimed õitsevad kõik korraga ja läbisegi
Pikalt oma võimalust oodanud taimed kasutavad saabunud sooja ning on lausa plahvatanud õitsema. Kui ka sina oled märganud hullumeelset õitsemist, saada meile sellest pilt veeb@maaleht.ee!
Sel nädalavahetusel õnnestus lõpuks näha metsas õitsemist alustavaid maikellukesi ehk piibelehti, mida mullu võis näha oma valgete õitega uhkeldamas juba mai esimesel nädalal.
Samuti on õites kullerkupud ja anemoonid ehk metsülased, kuid üllatuslikult pole veel lõpetanud võsaülased ja varsakabjad. Vahtrad aga õitsesid tänavu ära lausa enneolematu kiirusega ning nende kollased õied katsid mõnes kohas puudealuse nagu kuldse vaibaga.
Tartu Ülikooli botaanikaosakonna teadur Ülle Reier ütleb, et taimed on tänavu pikalt oma võimalust oodanud. „Õiepungad luuakse juba sügisel ning taimed on valmis kevadel kohe võimalust kasutama. Sel aastal tuli neil pikalt oodata ja kõik olid piltlikult öeldes juba tükk aega stardijoonel,“ selgitab ta.
Metsa all kasvavatel taimedel on õitsemisega kiire, et sellega enne valmis jõuda, kui puud lehte lähevad ja valguse varjavad.
„Võiks öelda, et taimed on normaalsest kevadest mitu nädalat maas, kuid viimastel aastatel on üha keerulisem öelda, milline see normaalne kevad üldse on,“ märgib Reier.
Kuna nüüd on ilmad taas jahedamaks minemas, siis võib arvata, et mõningate taimede õitsemisaeg pikeneb.
Allpool on lisatud foto praegu Läänemaal õitsevast jumalakäpast. Kui mitmed taimed on sel kevadel hilisemad, siis see üsna haruldane orhidee on tänavusi jahedasi ilmu arvestades õitsemist alustanud jällegi vara.
„Peamine, et nüüd enam öökülma ei tuleks,“ loodab Ülle Reier. „Õunapuud juba õitsevad ja aiapidajad on taimed kasvuhoonesse istutanud. Öökülmad teeksid nüüd palju kahju.“
