Kunagised asundustalude maad kattuvad metsaga

 (8)

Kunagised asundustalude maad kattuvad metsaga
Peressaare maastik, mil näha kunagiste asunike elumaja. Metsatervenduse OÜ on sellele maale paari aasta eest istutanud kuusepuud. Konkreetsel langil on liigse vee ärajuhtimiseks kaevatud vesivagu, mis on osa maapinna ettevalmistusest.Ain Alvela

Lääne- ja Ida-Virumaa kokkupuutekohas, piirnedes põhjast Oonurme ja lõunast Avinurmega ning külgnedes läänest Tudusoo looduskaitsealaga, idast aga Muraka rabaga, asub Peressaare – 1700 hektarit kunagist asundustalude maad.

Just Peressaare oli üks nendest piirkondadest, kus esimene Eesti Vabariik hakkas 1930ndate aastate keskel välja mõõtma Vabadussõjas võidelnutele ja nende lähedastele mõeldud asundustalude krunte. Ikka igaühele paarikümne hektari kaupa ruudustikud.

Kokku rajati Peressaarde 130 sellist talukohta, millele riigi kulul rajati ka juurdepääsuteed. Samal põhimõttel rajas toonane riik asundustalude piirkondi mujalegi, näiteks Harjumaale Pillapalusse, aga tegelikult on ka praegused Õismäe ja Mustamäe ehitatud kunagiste asundustalude maadele.

Uusasukad ei saanud ei Peressaares ega mujalgi kaua põldu pidada ega vastsest maaomaniku staatusest rõõmu tunda. Nad olid muide ühed esimesed, kes Siberi rongidele paigutati, sest Nõukogude võim eeldas – tegelikult ju õigesti – et just uusasunikud olid ka kõige agaramad Vabadussõja relvakandjad.

Talud tehti tühjaks ja kogu maa-ala jäi aastakümneteks unustuse hõlma. Sõjavägi seal ehk midagi tegigi, aga taasiseseisvunud Eesti riik leidis need kunagised, iseenesest viljakad talumaad inimlaste poolt hüljatuna ja metsa kasvanuna.

Seotud lood:

Algas maareform ja saabus vägisi võõrandatud maade tagastamiste aeg. Paljudele Peressaare talukohtadele aga polnudki pretendente või kui need olidki, polnud toonaste asukate järeltulijad selles kauges maanurgas elu edasiarendamisest huvitatud. Läbi mitmete vahedajate ja omanike jõudsid need tükid suuremate kokkuostjate kätte ning on tänaseks koondunud suures enamuses Soome avalikule kapitalile kuuluva metsafirma Eesti allüksuse Tornator, Metsatervenduse OÜ jt valdusesse.

Kui Peressaare külas oli 1938. aastal 130 tegutsevat talu, seal oli keskküttega koolimaja 170 lapsele, kaks kauplust jne. Tänaseks on Peressaares n-ö ametlikult kolm püsielanikku. Kolm inimest paaril tuhandel hektaril – kõik. Mets, mis 60–70 aasta jooksul omapäi kasvada sai ja sisaldas kõikvõimalikke puid, lepavõsast palgikuuskedeni, on viimastel aastatel suures osas maha võetud ja asutud tekkinud raiesmikke n-ö teadlikult metsastama. Samas on valdav osa Peressaare maadest kirjas mitte metsamaana, vaid maatulundusmaana ehk põllumaana.

OÜ Tornator Eesti on muide riigi järel Eesti suurim metsamaa omanik ja tegeleb üsna agaralt ka metsauuendusega. Peressaare kant on ettevõtte metsandusjuhataja Andres Lavrenovi sõnul aga ka päris hea koht erinavaid metsamajanduslikke võtteid katsetada ja kombineerida ning eri puuliikide kasvamist proovida. Langid on sealkandis üsna suured, hektarile kulub keskeltläbi 1700 metsataime. Põhiliselt istutatakse kuuske, veidi ka kaske ning mõnele üksikule langile ka mändi. Piirkond on suhtelsielt inimtühi, mistõttu ulukikahjustused on suured, seda eriti männinoorendikes.

Nii, nagu Peressaares laiusid metsad enne asundustalude rajamist, nii tuleb see mets ligi sajand hiljem sinna nüüd taas tagasi. Ring on sulgunud, oleme samasse punkti tagasi liikunud.

Tornator istutab sel aastal 800 000 metsataime, mullu oli see arv 1,2 miljonit, tuleval aastal plaanitakse kasvama panna 1,5 miljonit uut puud. Metsa alla paneb ettevõte aastas 50–60 hektarit põllumaad.

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare