Kuritegevus 2010: roheline lääs ja punane ida
Justiitsminister Rein Lang tõmbas ühe lausega kriipsu peale kõigile neile ennustustele, mille kohaselt pidi majanduslangus hakkama Eestis kuritegevuse taset üles vedama. “Masu pole kuritegevuse kasvu põhjustanud,” lausus ta.
Langi sõnu kinnitavad arvud: mullu registreeriti 48 340 kuritegu ehk peaaegu täpselt sama palju kui aastal 2009. Vahe on vaid 19 tegu, seda vähenemise suunas.
Ehk nagu ütles siseminister Marko Pomerants: “Selle raha eest, mis maksumaksja on mängu pannud, on ta saanud päris head kuritegevusega võitlemist.”
Röövimisi vähem, vargusi rohkem
Kaks masu mõjule viitavat trendi siiski oli: märgatavalt rohkem varastati kauplustest ning suurt kasvu (68%) näitas pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine.
Ainuüksi need näited viitavad tõsiasjale, et mullusega võrreldes samaks jäänud koguarv ei peegelda aga sugugi seda, mis suundades kuritegevus Eestis mullu arenes. Muutused, vähemalt protsentides, olid pigem vägagi märgatavad.
Vähenesid avaliku korra rasked rikkumised ja omastamine. Röövimised (–16%) on languses juba mitmendat aastat.
6% võrra rohkem oli aga vargusi. Protsent tundub küll väike, tegelikkuses tähendas see siiski 1352 juhtumit rohkem. Veel suurenesid salakaubavedu ja muud majanduskuriteod, kus kahjukannatajaks ettevõtjad või riik.
Kehvema ilmaga tubane kuritegevus
Statistika näitab aga ka neid tõusjaid, mille tegelik tähendus ühiskonnale on väike. Koguni 76% võrra kasvas võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku laimamine ja solvamine. Selle taga on aga põhiliselt “kriminaalasjade alustamise praktika ühtlustamine politseiga” Viru vanglas.
Nagu see ja mitmed teisedki muutused näitavad, pole kõik arvud aastate lõikes võrreldavad: mitme kuriteoliigi suure kasvu või languse taga peituvad muudatused seadustes või ümberkorraldused menetluspraktikas.
Kokku vähenes kuritegude arv 112 ning kasvas 87 liigis. Esimest korda registreeriti kaheksat liiki kuritegusid.
Edaspidiseks ennustavad asjatundjad küberkuritegevuse kasvu. Ehk nagu tõdes Marko Pomerants: “Milleks minna koerailmaga välja, kui kuritegu saab ka soojas ruumis teha.”
Samas on internetikuritegevusega võitlemine väga kallis.
Tallinn esimene, Hiiumaa viimane
10 000 elaniku kohta pandi mullu toime (õigemini – pandi kirja) 361 kuritegu, kõige rohkem linnades: Tallinnas (503 juhtumit), Narvas (407), Tartus (372) ja üllatuslikult ka Võrus (358). Väikseim oli kuritegude arv 10 000 elaniku kohta Hiiumaal (102).
Võttes aluseks kuritegevuse kasvu ja kahanemise maakondades, võib Eesti jaotada lausa kaheks: viies ida poole jäävas maakonnas see tõusis, seitsmes lääne poole jäävas kahanes, Harju-,
Tartu- ja Põlvamaal jäi sisuliselt samaks.
Kuritegevuse languse liidriks on Raplamaa, kus isikuvastaseid kuritegusid oli 66 ja varavastaseid 113 võrra vähem (seda pärast 2009. aasta erakordset kasvu).
Aga punasegagi märgitud maakond ei tähenda, et seal oluliselt ohtlikum elada oleks või õhtul tänaval sagedamini vastu nina saaks – suure osa kasvust põhjustavad vargused, kelmused ja salakaubavedu.
Mis muutis maakonna punaseks?
Valgamaa
901 → 1080 = +20% *
Valga maakonna viisid Eesti kuritegevuse tõusu tippu kaks tegurit: esiteks oli 2009. aasta tase seal pigem madal, teiseks aitas tõusule tublisti kaasa üks kuriteoliik või isegi üksainus
inimene.
Nimelt kasvas selles maakonnas hüppeliselt kelmuste osakaal. Kui see kuriteoliik ei ületanud mitme aasta vältel poolesaja piiri, siis aastal 2010 pandi neid toime koguni 162.
Märkimisväärne osa oli siin Palupera valla endisel sotsiaalnõunikul Anne Tutkil, kelle Tartu maakohus tunnistas eelmise aasta lõpus süüdi kelmuses, omastamises ja arvutikelmuses.
Süüdistuse järgi tekitas Tutk firmadele ja isikutele kogukahju peaaegu 400 000 krooni. Ta kasutas aastatel 2006–2008 talle usaldatud paroolikaartide või PIN-kalkulaatorite abil võõraid pangakontosid, et laenufirmadest raha välja petta.
Anne Tutki süüdistati ka selles, et ta määras 2008. aastal viiele inimesele nende teadmata sotsiaaltoetusi, mille hiljem omastas.
Isikuvastased kuriteod olid selles maakonnas pigem languses: üks tapmine, kaks mõrva, kaks vägistamist, üks piinamine.
Võrumaa
935 → 1031 = +10%
Võru maakonna kuritegevuse vedasid üles kelmused (+54), vargused (+39), salakaubavedu (+35) ning dokumendi, pitsati või plangi võltsimine (+27). Isikuvastased kuriteod (üks tapmine, üks vägistamine jne) aga vähenesid teist aastat järjest tuntaval määral.
Eesti linnade negatiivsesse tippu kerkis ootamatult Võru, kes 358 kuriteoga 10 000 elaniku kohta on vahetult eespool Maardut ja kolm tabelikohta ees Kohtla-Järvest.
Üks selle põhjusi võib peituda aga mitte niivõrd tegelike tegude arvu kasvus, kui just kohaliku politsei heas töös.
Jõgevamaa
755 → 833 = +10%
Vaatamata suurele kasvunumbrile, registreeriti Jõgevamaal mullu kuritegusid vähem kui aastatel 2007 või 2008. Kasv tuleneb seega tõsiasjast, et mullune aasta oli selles maakonnas erakordselt turvaline.
Aastat 2010 jääb aga iseloomustama varguste arvu plahvatuslik kasv. Neid oli rohkem koguni 77 võrra. Salakaubaveo taga seisab aga Jõgevamaal 0.
Ida-Virumaa
6449 → 7045 = +9%
Lihtsal inimesel oli läinud aastal Ida-Virumaal kartustega võrreldes pigem turvaline elada. Tapmisi oli 8 (aasta varem 18), mõrvu 6 (8), vägistamisi 12 (10). Küll suurenes märgatavalt kehaline väärkohtlemine (+119).
Väga hoogsalt kasvas varastamine – 517 juhtumit enam, aeglaselt, kuid kindlalt rühib üles elektrienergia, maagaasi ja soojusenergia ebaseaduslik kasutamine.
54 võrra oli rohkem salakaubaveo juhtusid, hüpe selles valdkonnas toimus aga juba möödunud aastal, kui see arv tõusis 100-lt 338-le. Mulluste juhtumite hulka suurendas ilmselt seadusemuudatus, mis lubab üle piiri tuua vaid kaks pakki sigarette päevas.
Lääne-Virumaa
1916 → 2029 = +6%
Kuritegevuse registreerimine Lääne-Virumaal kõigub. Paaritutel aastatel on see alla kahe tuhande, paarisaastatel üle. Seekordne üle 2000 piiri jõudmine toimus põhiliselt varguste arvel, mida oli koguni 252 võrra rohkem.
Salakaubaveo mõju sellesse maakonda ei ulatu.
* Esimene arv näitab kuritegude hulka aastal 2009, teine aastal 2010.
- Võltsitud dokumenti, pitsati ja plangi kasutamine: –39%
- Lapse ülalpidamise kohustuse rikkumine: –27%
- Avaliku korra raske rikkumine: –25%
- Röövimine: –16%
- Kehaline väärkohtlemine: –4%
Kasvus kuritegusid
- Elektrienergia, maagaasi ja soojusenergia ebaseaduslik kasutamine: +67%
- Salakaubavedu: +22%
- Omavoliline sissetung: +9%
- Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis: +7%
- Vargus: +6%
Allikas: www.just.ee
