Kus on Eesti tõukekelgupealinn?

Linnaks pürgiv 5 km² suurune Järvakandi alev võib kanda Eesti tõukekelgupealinna nime. Ükskõik, kuhu sa ka ei suundu – kauplusse, vallamajja või isegi kultuurihalli, kõikjal seisab ukse taga mõni tõukekelk. Ja mõnel pool isegi rohkem kui mõni. Loomulikult liigub ka kirjakandja kohaliku lemmikvahendiga.

Argipäevadel on 1400 elanikuga vallas põhilisteks kelgutajateks vanemad daamid, aga pisut vanamoodsana tunduvat sõiduriista ei põlga ka teised järvakandilased.

"Olen isegi Riigikogu esinaise Ene Ergma tõukekelgule võtnud," kinnitab Järvakandi vallavanem Mart Järvik.

Küll on Järvikule üllatuseks see, et teised Järvakandi kelgurohkuse üle üllatuvad. "Kas see tundub muude paikadega võrreldes tõesti nii eriline?" vastab ta küsimusele küsimusega.

Samas peab Järvakandi olema valvas, sest neil on Eestis ka konkurente. Nimelt on vägagi kelgurohke ka Peipsi-äärne vanausuliste küla Kolkja.

Seal peeti nädal tagasi juba teine rahvusvaheline tõukekelgupäev "Kolkja Kelk 2011" ja sel puhul omistati just Kolkjale Eesti tõukekelgupealinna nimetus. Tiitli andis üle talvepealinna Otepää esindus.

Kahjuks pole olemas statistikat, mis näitaks, kui palju on Järvakandi või Kolkja elanikud tänu oma taliharrastusele vähem luid puruks kukkunud – kahe jalasega maas olles on libisemine küll hea, aga kukkumise oht hoopis väiksem.