Kust tööd otsida?

 (10)

Terve karjäär
Julia ŠarapovaFoto: Raivo Tasso, MAALEHT/RAIVO TASSO

“Meie igapäevane praktika näitab, et aktiivne tööotsimine on see, mida ei osata teha,” rääkis neljapäeval Tartu kutsehariduskeskuses toimunud karjääripäeval Töötukassa Tartumaa osakonna karjäärinõustaja Julia Šarapova.

Vahel arvavad inimesed, et kui nad saadavad hoogsalt oma CV-sid laiali, siis see ongi aktiivne tööotsimine. Valimatult igasugu ametikohtadele kandideerimine võib anda hoopis vastupidise tulemuse. “Minu kogemus ütleb, et mõned inimesed lahmivad,” tunnistas Tartu Kaubamaja personalispetsialist Tiia Orav. Sarikandideerijad saadavad oma CV igale vabale ametikohale, olgu selleks siis laotöö või teenindaja töö ilumaailmas. “Saan aru, et inimene on hädas, aga tööandjana ei suuda ma sellist lahminist mõista,” nentis ta.

Šarapova soovitas kasutada võimalikult palju kanaleid, aktiivselt suhelda ja luua võrgustik. Ta tõi võrgustiku osas välja kolm ringi. Kuum ring tähendab pereliikmeid ja sõpru, kellega inimene tunneb ennast turvaliselt ja hästi. Järgmine ja juba suurem on soe ring, kuhu kuuluvad endised kooli- ja töökaaslased, kes ei kuulu lähedaste ringi. Nendega tasub suhted üles soojendada, näiteks Facebookis sõbraks võtta. Kolmas on külm ring ja seal on tööandjad, keda inimene ei tunne.

“Turvaline on kandideerida töökohale, mille kohta on kuulutus üleval,” märkis karjäärinõustaja. “Aga kuulutust näevad kõik ja see tähendab konkurentsi.” Masu ajal, kui tööpuudus oli kõrge, tegi rekordi üks andmesisestaja konkurss, kuhu kandideeris ligi 1200 inimest. “Järjest tihedamini kuulen tööandjate käest, et avalik konkurss on viimane võimalus, kuna see on väga aja- ja töömahukas,” rääkis Julia Šarapova. Tööandjad kasutavad pigem muid võimalusi. Väidetavalt on avalik tööturg vaid umbes 20% ja ülejäänud ei ole nö nähtav.

Statistikaameti 2010. aastal tehtud laiaulatuslikust küsitlusest selgus, et 47% vastajatest sai tööle tuttavate kaudu, 15% tööandjate poole pöördudes, 13% sobivate töökuulutuste otsimise tulemusel, 8 protsendile pakuti tööd, 4% alustas ettevõtlusega, 3% töötukassa vahendusel ja 10% muul moel.
“Võib-olla praegu ei ole tööandjal vaba töökohta, kuid inimesed sünnitavad, kolivad, lähevad pensionile või vahetavad töökohta. Tasub ühendust võtta ja endast ettevõttesse jälg jätta,” soovitas nõustaja.

Osta koos Maalehega praktiline käsiraamat köögiviljakasvatajale hinnaga vaid 4,99 €!
Vaata lähemalt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare