Kutsehariduse maine on paranenud
Uuringust selgus, et Eesti elanikkond peab tänapäevast kutseharidust arenevaks valdkonnaks ning arvatakse, et kutsekoolidest saadakse hea ja kvaliteetne haridus. Kutsehariduse juures ollakse enam rahul erialase hariduse tasemega (79%), kutseharidusega inimese perspektiividega tööturul (77%) ja erialavalikutega kutseõppeasutuses (72%). Kriitilisemad ollakse õppetoetuste maksmise ja praktikavõimaluste hindamisel.
Uuringu ühe autori Kalev Petti sõnul on põhikoolilõpetajad praeguse uuringu põhjal kutsehariduse ja kutseõppeasutuse suhtes varasemast positiivsemalt meelestatud ja leiavad, et sealt saadav haridus ja oskused on varasemast enam väärt. Ta lisab, et paraku ei saa see muutus otsest tuge ei vanematelt ega ühiskondlikelt protsessidelt.
Haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Andres Pungal on hea meel tõdeda, et Eesti inimesed on kutsehariduse arenguid märganud ning hindavad kutsehariduse taset ning kutseõppe lõpetanute perspektiive tööturul headeks. „Panustame palju, et kutseõpe vastaks tööturu nõuetele, mis tagab lõpetajatele hiljem head töökohad. Siiski on mõtlemapanev asjaolu, et hoolimata headest hinnangutest ei ole kutseharidus paljude noorte ega ka nende vanemate jaoks valik, mida nad edasiõppimisel kaaluksid“, lisas Pung.
Haridus- ja teadusministeerium on käivitanud kutsehariduse reformi, mille eesmärk on muuta kutseõpe oluliselt praktilisemaks elulähedasemaks ja atraktiivsemaks. Muudatuste käigus uuendatakse oluliselt nii kutsehariduse korraldust, õppekavasid kui ka laiendatakse erialade valikut.
