Näiteks satub igal aastal Tartu kutsehariduskeskuse majandusarvestuse erialale õppima kõrgharidusega noori, kes on mõistnud, et ülikoolitarkusega päriselus läbi ei löö.

Nii ongi enne kutseõppesse astumist kõrghariduse omandanud noorte arv viimase kolme aastaga tõusnud tervelt 36%. Kutseharidusele on selline trend igati positiivne - õppijad on juba haritud, motiveeritud ja oma erialas kindlamad. 

"Meile on öeldud, et kõrgkoolis on vanemate ja prestiiži pärast käidud ning nüüd tullakse õppima seda, mis on meelepärane," toob Tartu kutsehariduskeskuse turundusjuht Kaire Mets näite. 

On ka neid, kes kasutavad võimalust end töö kõrvalt sessioonõppes täiendada ja praktilisi oskusi omandada, ning neid, kes tulevad, et õppida töö saamiseks vajalikke oskusi.

Leidub ka topeltõppureid ehk neid, kes õpivad nii kõrgkoolis kui ka kutsekoolis ning püüavad ära kasutada süsteemi paindlikkust. 

Kui kõrgkooli loengutes käimist sageli ei kontrollita, siis kutsehariduskeskustes eeldatakse ja kontrollitakse loengutest-tundidest osavõtmist. 

Samas on kutsekoolis pikad praktikaperioodid, kus kooliskäimise asemel tuleb töötada mõnes ettevõttes. Mõnel erialal võib see olla õhtuseks tööks, näiteks kokal, või kaugtööks, näiteks IT-erialadel.