Ida ja lääne vaheline põllumajandussild AgroForum keskendub seekord digitaliseerimisele. Konverents võimaldab jagada infot uute lahenduste kohta, sest digi teemal on areng eriti kiire. Võib-olla on Eesti rakenduste vastu huvi ka laiemalt ning võiksime lisaks põllumajandustoodangule müüa ka oma teadmisi ja kogemusi digitaliseerimisest.

Teiseks võimaldab konverents ennast võrrelda teiste riikidega tingimustes, kus kohustuslik andmekogumine digitaliseerimise taseme kohta puudub. Võib-olla on tulemus kainestav ja meie kuvandisse eesrindlikust e-riigist igas valdkonnas lüüakse mõra. See oleks selles mõttes kasulik, et sunniks rohkem pingutama olukorras, kus teised riigid suunavad digitaliseerimisse märkimisväärseid inimressursse ja rahalisi vahendeid.

Lisaks saab mõtteid vahetada põllumajanduses toodetud andmete kasutamise õiguste ja kohustuste teemal. Tekib küsimus, kellele kuulub lüpsiroboti toodetud tohutu info? Kas see kuulub põllumajandustootjale, kes on roboti ostnud või robotifirmale? Sama käib mitmesuguste GPS seadmete kohta, kust info jõuab nii farmeri kui ka tehnoloogiafirmani. Küllap siin on erinevaid halli varjundeid, näiteks Iisraelis on digitaliseeritud lüpsiandmed automaatselt kohe nähtavad ka piimandusühistu keskuses, mille loosung on, et iga lehm loeb. Kui keskus näeb, et lehmal on probleem, aga farmer ei võta midagi ette, siis juhib keskus farmeri tähelepanu sellele. Tulemuseks on maailma kõige kõrgem väljalüps lehma kohta ja seda väga piiratud söödabaasi tingimustes.

Hollandis näiteks mõjutas antibiootikumide kasutamise andmete vabatahtlik avaldamine farmereid praktiliselt loobuma antibiootikumide profülaktilisest kasutamisest, mis vähendab oluliselt soovimatu resistentsuse riski. Tootmise läbipaistvuse suurendamine nii keskkonnamõju kui ka loomade heaolu aspektist on kindlasti see, mida ühiskond ootab ja kui suudame faktiliselt tõestada selles osas positiivseid arenguid võib see olla oluliseks teguriks turujõu suurendamisel.

AgroForumi vastu tunneb seekord suuremat huvi Saksamaa – Baieri liidumaalt tuleb Eestisse seitse asjatundjat ja otsustajat eesotsas sealse kantsleriga. Baieris on otsustatud luua 60‒70 töötajaga institutsioon ülesandega töötada välja lahendusi põllumajanduse digitaliseerimiseks. Ka Saksa liiduministeerium peab teemat prioriteetseks ja digitaliseerimine on ministeeriumi e-avalehe peamine teema. Palju tähelepanu pööratakse ka maaelu digitaliseerimisele ja selles suunas viidi hiljuti läbi ulatuslik konkurss, ka selle tulemustest on konverentsil võimalik teada saada.

Ulme valdkonda minnes – kelle käes on andmed, nendel on võimalus meid valitseda. Näeme juba praegu, kuidas internetis lehelugemise vahele pakutakse meile isikupärastatud reklaami ehk kalamehele õngi ja kummipaate, jahimehele sihtimisoptikat ja muud jahivarustust. Mida rohkem maailm kontsentreerub, seda suuremaks muutub nende võim, kelle käes on info. Sellest teeb konverentsil ettekande üks kõige võimsam valitsusväline rahvusvaheline organisatsioon OXFAM. Nad on nagu põllumajanduse GreenPeace, kes viskavad üles ebameeldivaid küsimusi ja survestavad nii valitsusi kui ka suurfirmasid.

GPS-i teel juhitavad põllu- ja digitaliseeritud laudatehnoloogia

Kuidas on lood digitaliseerimisega põllumajandussektoris? Kas Eestil on edukaid projekte näiteks tuua? Ilmselt tuleb kõigepealt eristada põllumajandustootmises kasutatavaid tehnoloogiad, milles digitaliseerimine toob kaasa olulise arenguhüppe. Ühed olulisemad uuendused on GPS-i teel juhitavad põllutehnoloogiad ja digitaliseeritud laudatehnoloogia. Eestis vastavat moodsat tehnikat ei toodeta, küll aga oleme nende tehnoloogiate kasutamises vähemalt keskmike hulgas.

Üleminek nõukogude majanduskorrast turumajandusele tõi kaasa vajaduse teha tasa mahajäämus tootmise ja juhtimise tehnoloogilises tasemes võrreldes arenenud põllumajandusmaadega. Enne Euroopa Liiduga liitumist oli see väga oluline argument investeeringu- ja teiste toetuste taseme üle peetavatel läbirääkimistel. Rohkem kui kümme aastat EL-i toetusmeetmeid on võimaldanud tootmist oluliselt uuendada ja tehnika nagu Claas’i ultramoodsad isesõitvad kombainid või lüpsirobotid, mille kohta enne liitumist öeldi, et nad Eestisse kunagi ei jõua, on nüüd Eestis tavalised.

Kahjuks puudub tehnoloogilise taseme kohta adekvaatne võrdlev statistika, aga eksperthinnangud on väitnud, et Eesti võiks moodsa tehnoloogia rakendamise poolest olla EL-is viie parema hulgas või seal lähedal. Uutest liikmesriikidest on Eesti selles võrdluses kindlasti esireas.
Teine tahk on juhtimissüsteemid. Eestis on loodud lahendusi nagu VitalFields või e-agronom. Seda on ka märgatud ja tänaseks on näiteks VitalFields’ist saanud osa oma valdkonna maailma ühest võimsamast kontsernist Monsanto. Eestis arendatud tehnoloogiaid on edukalt müüdud muudeski sektorites, nagu näiteks on juhtunud ka Skype’iga.

Kolmas aspekt on riigi ja tootja vaheline suhtlemine. Siingi on Eesti positsioon hea, kuigi näiteks toetuste menetlemine ja nende kasutamise tingimuste kontroll on valdavalt digitaliseerinud ka mujal. Näiteks eelmisel aastal sai maailma digikonverentsil innovatsioonipreemia toetuste haldamise digisüsteemi eest hoopis Läti.

Kindlasti on veel paljugi teha tehnoloogiate arendajate ja riigi ning põllumajandusettevõtete koostöö soodustamiseks. Näiteks võiks senisest enam luua võimalusi riigi poolt kogutavate põllumajandusandmete kasutuseks tehnoloogiate arenduses ning tehnoloogiate efektiivseks rakendamiseks põllumajandusettevõtetes. See on kindlasti üks meie peamisi prioriteete selles valdkonnas lähiaastatel.

Neljas aspekt on tarbijainformatsioon. Informatsiooni digitaliseerimine näiteks QR-koodi kaudu võimaldaks saada palju rohkem ja palju adekvaatsemat infot toote kohta, kui silt tootel kunagi võimaldaks. Selle asemel, et kümne muu keele hulgast eestikeelset väikest kirja otsida, võiks QR-koodi kaudu vajaliku keele valida ja saada toote kohta ammendavat infot tootesisalduse, tootmisviisi, kasvukoha jpm kohta kasutades mobiilseid seadmeid.

Kõigest sellest lähemalt kuuleme juba AgroForumil, mille programm on nähtav siit.