Lääne-Virumaal kütiti kaks kärntõves hunti
“Üks oli osaliselt, teine aga täiesti kärnas,” kommenteeris huntide terviseseisundit Rakvere jahindusklubi tegevjuht Jaan Villak.
Kärntõbi on huntide puhul on järjest suuremaks probleemiks saamas. Kui aastatel 2011–2015 võis kärntõve levikus hundipopulatsioonis märgata tsüklilisust, siis 2016. aastaks oli nakatumine olnud kõrge juba kaks aastat järjest. Ligi 30% kütitud huntidest olid toona kärntõve tunnustega, mis on läbi aastate kõige kõrgem näitaja.
Kindlasti mõjub kärntõbi negatiivselt hundi juurdekasvule nii otseselt (suurenenud suremus) kui ka kaudselt (pärsitud emaste sigimisedukus), teatab Eesti Jahimeeste Selts.
Kärntõveks hüütakse rahvasuus sügelisüüdiklestade Sarcoptes scabiei poolt põhjustatud naha pindmise kihi kahjustumisega kulgevat parasitaarhaigust. Sügelislestad kahjustavad looma nahka, uuristades sellesse käikusid, paljunedes arvukalt ning toitudes lümfikoest. Lestade elutegevuse tagajärjel tekib tugev kihelustunne, mistõttu loom kraabib end pidevalt, põhjustades nahakahjustuse suurenemist ning karvade väljalangemist.
Kuigi sügelised kahjustavad ainult naha pinda ning otseselt mitte ühtegi teist organsüsteemi, siis juhul, kui looma ei ravita (nt metsloomade puhul), väheneb oluliselt metslooma konkurentsivõime olelusvõitluses.
Keskkonnaamet seadis Lääne-Virumaale selleks jahihooajaks küttimismahiks hunti. Tänaseks on küttida jäänud kaks. Kokku on Eestis tänavu küttimismahuks määratud 74 hunti.
Hundijahihooaeg algab 1. novembril ja kestab veebruari lõpuni.
