Läänemaa naiste turvakeskuse juhi Leili Mutso sõnul oli turvakeskuse tänavune eelarve ligi 66 300 eurot, tuleval aastal aga tuleks hakkama saada umbes 28 100 euroga. „Meie oleme valmis teenust edasi osutama, aga me ei saa aru, kuidas selle väikese summaga on võimalik seda kvaliteetselt teha,” ütles Mutso.

"Järgmisest aastast teenuse pakkumine jätkub ja seda ohtu, et inimesed ilma teenuseta jäävad, ei ole," teatas sotsiaalkindlustusamet. Lääne- ja Hiiumaal on naiste tugikeskuse teenusepakkuja olemas. Tänaseks on teenusepakkuja leitud 11 piirkonnas – Harju-, Tartu-, Saare-, Pärnu-, Põlva-, Ida- ja Lääne-Virumaal, Viljandi-, Võru-, Lääne- ja Hiiumaal. Ülejäänud nelja piirkonnaga – Jõgeva-, Järva-, Valga- ja Raplamaa osas läbirääkimised käivad.

KOMMENTAAR

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse:

Riigieelarvest on viimased kaks aastat eraldatud naiste tugikeskuste teenuse pakkumiseks 500 000 eurot. 2017. aastal on selleks planeeritud 620 000 eurot ehk 120 000 eurot (mis on mh ühekordsete vahendite ära langemise katteks) rohkem, kui varasematel aastatel. 2015. aastal lisandus riigieelarvelistele vahenditele ühekordne Norra Kuningriigi programmi „Kodune ja sooline vägivald“ toetus suuruses 187 207 eurot. 2016. aastal lisandus riigieelarvelistele vahenditele ühekordne Norra Kuningriigi programmi „Kodune ja sooline vägivald“ toetus 54 000 eurot ning lisaks veel ühekordselt 150 000 eurot psühholoogiliseks ja juriidiliseks nõustamiseks.

Peame töötama selle nimel, mis on kõige olulisem – et abi oleks kõigile kättesaadav. Seetõttu kutsun varjupaiku üles tegema sotsiaalkindlustusametiga koostööd, et leida lahendus ohvrite abistamiseks. Meie ühine eesmärk on, et ohver ei jääks vajaliku abita.

Täiendatud: Lisatud sotsiaalkindlustusameti kommentaar kl. 15.15 22.12.2016