Laaneti sõnul seab esimese riigihalduse ministri Arto Aasa käivitatud haldusreform eesmärgiks seniste väikevaldade ühendamise nii, et moodustuksid suurema tulubaasiga suuremad omavalitsusüksused, kes suudavad end ise oma vahenditest majandada, planeerida terviklikult oma arengut, pakkuda kvaliteetsemalt avalikke teenuseid ning pidurdada sellega ääremaastumist.

„Sisuliste lahenduste võti on ikkagi saarlaste endi käes, kes nüüd kohapeal asuvad haldusreformi ellu viima. Kohalikele juhtidele on väljakutseks pakkuda muutunud keskkonnas Suur-Saaremaa elanikele senisest paremaid avalikke teenuseid ja ettevõtluskeskkonda,“ märkis riigikogu liige.

Pöide vallavolikogu otsustas 29. märtsil alustada teiste Saaremaa omavalitsustega ühinemisläbirääkimisi.



Minister Mihhail Korbi kommentaar:

Riigikogu põhiseaduskomisjonis oli täna juttu, kuidas saaksime toetada pea maakonnasuuruseks ühinevaid omavalitsusi. Saaremaa on teinud ära suure töö ja hoolimata sellest, et Pöide vabatahtlikult ei ühinenud, tekkis siiski vabatahtlikus voorus üle 11 000 elanikuga omavalitsus. Seega saab Saaremaa seaduse järgi selle saavutuse eest 500 000 eurot preemiat lisatoetust.

Haldusreformi seaduse eelnõu seletuskirjas on märgitud, et kui vabatahtliku ühinemise tulemusel moodustub maakonnasuurune omavalitsus, siis valitsus kaalub sellele omavalitsusele ühekordse täiendava strateegilise investeeringu tegemist. Kuna vabatahtlikus etapis seda ei juhtunud, siis pole ma ka andnud kindlat lubadust toetuse maksmiseks ning veel vähem on juttu olnud konkreetsest summast. Siiski lubasin toetuse maksmist ja selleks vahendite leidmist kaaluda, sest Saaremaa on tõesti suure töö ära teinud ja on haldusreformi mõistes üks suurim eeskuju.

Suheldes Saarema omavalitsusjuhtidega, olen samuti kuulnud juttu müstilisest viiest miljonist, mida eelmine valitsus olla saarlastele lubanud. Samas pole ma suutnud tuvastada ühtegi dokumenti, mis seda lubadust tõestaks või viitaks, kes selle lubaduse andis.