16.09.2010, 00:00
Lageraie riigimetsas: igal aastal võetakse maha Vormsi jagu metsa
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), kellele Eesti riik on usaldanud oma metsade majandamise, käitub põhimõttel, et pärast meid tulgu või veeuputus. Nii selgub Riigikontrolli värskest auditist.
FOTO:
Segastel üleminekuaastatel räägiti metsaärikatest, kes vanainimestelt odava raha eest kinnistuid soetasid ja need siis kiiresti lagedaks raiusid. Paljud eestlased, kes olid esivanemate metsa tagasi saanud, nägid selles rahapõldu. Ega vanarahvas ilmaasjata öelnud, et mets on vaese mehe kasukas. Üleminekuaja eestlane oli veel vaene. See aga tähendas, et kasukat oli kohe ja kiiresti tarvis. Vastukaaluks sellele räägiti toona, kui hästi ja heaperemehelikult Eesti riik talle usaldatud metsi majandab. Ent eile avalikustatud Riigikontrolli audit “Riigimetsa majandamise jätkusuutlikkus” näitab, et vähemalt viimastel aastatel pole olukord nii vastutustundlik olnud. Riigikontroll väidab, et senisel moel on riigimetsade majandamist võimalik jätkata vaid lühikest aega. “Me raiume täna selle metsa ära, mida peaks hakkama raiuma tulevased põlved,” tunnistab Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo. Statistikaameti andmetel on viimase kümne aastaga tehtud riigimetsas lageraiet 68 538 hektaril. Piltlikult öeldes on kümne aastaga raiutud lagedaks kolmveerand Hiiumaast. Igal aastal lisandub sellele ligi sama suur maalahmakas nagu Vormsi saar. Ajakirjanduses on metsatöösturid aastaid rääkinud, et tegelikult võiks veelgi rohkem raiuda. Mets kasvab kiiremini juurde, kui me raiuda suudame. “See on demagoogiline väide,” tõdeb peakontrolör Olgo. “Kui võetakse üldnumber, aga ei vaadata metsatüüpide kaupa, jääb mulje, et metsa on väga palju.” Peakontrolöri sõnul on olemas nn paremad ja halvemad metsad. Kõige suuremat tulu annavad palu-, laane- ja salumetsad, mis moodustavad riigimetsast umbes poole. Kuna nad kasvavad kõval pinnasel, on võimalik seal aasta ringi toimetada. Just seal tehakse eriti innukalt lageraieid. Teine pool riigimetsast kasvab kas liiga niiskel või vähemviljakal pinnasel, kus puidu kasv on kasin ja kuhu on raske ligi pääseda. Sealt ei saa õiget palki ega küttepuud. Seepärast keskendus Riigikontroll mitte tihumeetritele, vaid pindalale. “Me vaatasime metsade vanuselist jagunemist metsatüüpide kaupa,” seletab peakontrolör. Terve aasta kestnud analüüsi tulemus pole rõõmustav. Kui RMK jätkab riigimetsas lageraiete tegemist praeguses mahus, kaovad paremad vanad kuusikud ja haavikud juba lähema 20 aastaga. Loe, miks ei taha keskkonnaminister Jaanus Tamkivi auditist tulenevaid soovitusi ellu viia ning miks soovitab Riigikontroll jagada mitmed RMK praegused ülesanded erinevatele riigiasutustele.